Bioterrorism on viiruste, bakterite või teiste bioloogiliste vahendite tahtlik levitamine eesmärgiga tappa või nakatada inimesi, loomi või taimi.
Bioterrorismi jaoks sobilikud patogeenid või toksiinid on tihti leitavad loodusest, kuid neid on võimalik muuta ravimitele vastupidavamaks ning panna kiiremini ja hõlpsalt levima. Bioloogilised toimeained levivad läbi õhu, vee, toidu ning inimeselt või loomalt inimesele. Patogeenide tuvastamine võib olla väga keeruline, kuna need võivad mitu tundi või päeva soikunud olekus olla.[1]
Bioterrorismi vahendite kategooriad
Vahendeid on USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus kategoriseerinud järgmiselt.
Kategooria A
Kõrgeima prioriteediga organismid või toksiinid on ohuks rahvuslikule julgeolekule ja elanikkonnale, sest need kanduvad kergelt inimeselt inimesele, suremus on väga suur ja need põhjustavad rahva seas suurt ärevust.[1]
- Tulareemia ehk jänesekatku tekitaja Francisella tularensis
- Tulareemia on mitmetel imetajatel ja inimestel esinev äge nakkushaigus. Haiguse reservuaarideks on sageli närilised ja jäneslased. Nakkust levitavad verd imevad putukad. Tulareemiat põhjustava bakteri sattumine inimese organismi võib toimuda otsesel kontaktil närilistega või putukahammustuste kaudu, aga ka saastunud toidu ja vee tarvitamisel, suplemisel või tolmu sissehingamisel. Inimeselt inimesele nakkus ei levi. Bioloogilise relvana on seda võimalik levitada ka läbi õhu.[2][3]
- Siberi katku ehk antraksi tekitaja Bacillus anthracis
- Antraks on nakkushaigus, mida põhjustab põrnatõvebatsill. Seda bakterit leidub looduslikult mullas ja see nakatab kodu- ja metsloomi üle maailma. Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt neist valmistatud lihatoodete söömisel, kokkupuutel nende luude, karvkattega, aga ka hingamisteede või naha kaudu. Inimeselt inimesele haigus ei levi. Antraksil on kolm vormi (sõltuvalt nakkuse sisenemisteest): nahavorm (ravita sureb umbes 20% patsientidest), mao-soolevorm (suremus 25–100%) ja kopsuvorm (suremus 100%).[4]
- Biorelvana levitatav antraks ei ole sama, mis looduses leviv antraks. Biorelvaks aretatud antraksi mikroobitüved on antibiootikumiresistentsed ja nende vastu pole vaktsiine ega immuunseerumeid. Antraksi spoore on kerge toota in vitro. Neid on lihtne säilitada ja levitada.[5]
- Rõugeviirus
- Rõuged on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele. Kui seda kasutatakse biorelvana, on suremus suur. Rõugete vastu on võimalik vaktsineerida. Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal.[6]
- Botuliin
- Botuliin on mürkaine, millel on seitse alatüüpi, millest kaks on tänapäeval kasutusel meditsiinis. Botuliin on üks potentsemaid looduslikke mürke. Kuna seda kasutatakse ilukirurgias (Botox), on aine laialdaselt levinud ja kergesti kättesaadav. Väike kogus mürki võib tappa suure hulga inimesi. Seda saab levitada õhu, joogivee või toidu kaudu.[7]
- Muhkkatku tekitaja Yersinia pestis
- Muhkkatk oli musta surma põhjustajaks. Seda on võimalik levitada aerosoolina. Suremus on väga suur. Muhkkatk ei levi läbi õhu, vaid kirbuhammustuste või nahavigastuste kaudu kokkupuutel nakatunud loomade või inimestega.[8]
- Hemorraagiliste palavike viirused
- Hemorraagilise palaviku alla kuuluvad erinevad viirushaigused, millega kaasneb palavik. Neist kõige tuntumad on arvatavasti Ebola viirus ja Marburgi viirus. Hemorraagilise palaviku puhul võib suremus olla 10–90%. Kõik hemorraagilised palavikud on väga nakkavad, kuid siiamaani ei ole neid kasutatud bioloogiliste relvadena.[9]
Kategooria B
Järgmised vahendid levivad kergelt. Haigused on mõõdukalt nakkavad ja suremus on suhteliselt väike.[1]
- Brutselloosi põhjustavad Brucella perekonna liigid
- Riitsinuse mürk ehk ritsiin
- Tüüfust põhjustav Rickettsia prowazekii
- Q-palavikku põhjustav Coxiella burnetii
- Kee-palveherne mürk abriin
- Stafülokoki enterotoksiin B
- Viiruslikud entsefaliidid (alfaviirused)
- Veevarusid ohustavad vahendid (näiteks koolerat põhjustav Vibrio cholerae)
- Clostridium perfringens’i epsilontoksiin
- Toiduga levivad vahendid (näiteks salmonelloosi põhjustavad Salmonella perekonna liigid, kolibakter O157:H7)
- Malleuse tekitaja Burkholderia mallei
- Melioidoosi tekitaja Burkholderia pseudomallei
- Psitakoosi ehk papagoipalaviku tekitaja Chlamydia psittaci
Kategooria C
Selle kategooria vahendite hulka kuuluvad suureneva tähtsusega patogeenid, mida võib olla kerge leida, toota ja levitada. Need võivad põhjustada suurt suremust ja kahju tervisele.[1]