Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem
Asutatud	1954
Tegevuse lõpetanud	1. detsember 1991
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pagari tänav 1
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Juhtkond	ENSV RJK esimees
Emaorganisatsioon	NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee keskaparaat ja juhtkond asus Tallinnas Pagari tänaval, majas nr 1.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustati EKP KK büroo otsusega 17. märtsil 1954 peale NSV Liidu MN ja RJK asutati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1954. aasta 13. märtsi seadlust, mille alusel NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee.

ENSV MN j.a. RJK lõpetas tegevuse Eestis 31. detsembril^[viide?] 1991. aastal.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ülesanneteks olid:

• Eesti NSV ja NSV Liidu riikliku julgeoleku tagamine;
• luure teostamine Eesti NSV piiririikide ja suurema väliseestlaste kogukondadega riikides (Rootsi, Suurbritannia jne);
• vastuluure teostamine välisriikide luureasutuste suhtes Eesti NSV ja NSV Liidu huvide kaitsel;
• Eesti NSV-s asuvate Nõukogude sõjaväeüksuste lojaalsuskontrolli ja vastuluure teostamine;
• Eesti NSV ja NSV Liidu riigipiiri valvamine ja kaitse.

1954. aasta 1. aprilli seisuga võeti Eesti NSV Siseministeeriumi ametikohtadest ja isikkoosseisust üle Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee keskaparaati: 1., 2., 4., 5., 7. osakonna, 2., 6. eriosakonna, 3., 4., 10. erijaoskonna, "C" ja sisevangla jaoskonna, kokku 399 ettenähtud kohta ja 395 inimest isikkoosseisuna. Kokku viidi üle 964 (normatiivne koosseis) või 947 (tegelik koosseis) töötajat, lisaks veel 63 reservohvitseri. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee kasutusse anti ENSV SM poolt hooned: 5-korruseline peahoone Pagari 1, 3-korruseline administratiivhoone Lai 4, 3-korruseline teenistushoone Suurtüki 4 koos garaaži ja töökojaga, 3-korruseline teenistushoone Lai 20, Kose lasteaed (Kuuse 3), Pääsküla tehnilise teenistuse hoone, vahtkonnahoone Suurtüki 2, 3-korruseline elamu Lai 46/48, 3-korruseline elamu Pikk 57, elamu koos ladudega Suurtüki 3, 3-korraline ühiselamu Oleviste 3, 2-korruseline elamu Nõmmel Ida 3, elamu Pääskülas 1-2, elamu Wiedemanni 13, ladu Lai 37 (Laboratooriumi 20-22)^[1].

ENSV MN ja RJK algsesse koosseisu kuulusid: 1. osakond (välisluure), 2. osakond (vastuluure), 4. osakond (siseriiklik agentuur- ja operatiivtegevus, sealhulgas metsavendade vastane võitlus likvideeritud osakonna 2-N funktsioonides), 5. osakond (agentuur- ja operatiivtegevus majandusobjektidel, sh kombinaat nr 1 Sillamäel, selle katsetehas Narvas (tuntud Krassilka nime all) ning Dvigatel Tallinnas), 7. osakond (jälitustegevus), 2. eriosakond (pealtkuulamistehnika), 3. eriosakond (dokumenditöötlus), 4. erijaoskond (raadioluure), 6. eriosakond (posti perlustreerimine ja -tsensuur), 10. erijaoskond (aatomitööstuse ettevõtete vastuluure), valitsusside osakond (S-osakond), sisevangla jaoskond. Eeluurimisfunktsioonid oli jaotatud 2., 4. ja 5. osakonna vahel ja uurimisosakond taastati esialgsel kujul 1954. aastal.

Juhtkond ja organisatsioon

• polkovnik Ivan Karpov, Eesti NSV MN j.a. RJK esimees, 8. mai 1954 – 19. juuni 1961;
  • Gavriil Grigorjevitš Starinov, juuni 1954^[2] – august 1959, Eesti NSV MN j.a. RJK esimehe asetäitja;
  • alampolkovnik Aleksandr Ljaptšihhin, Eesti NSV MN j.a. RJK esimehe asetäitja kaadrite alal;
  • Sergei Kisseljov (КИСЕЛЕВ С.И.) (1954^[3]–), Eesti NSV MN j.a. RJK esimehe asetäitja kaadrite alal;
• kindralmajor August Pork, Eesti NSV MN j.a. RJK esimees, 19. juuni 1961^[küsitav] - ;
  • Jakov Kisseljov (КИСЕЛЕВ Яков Павлович), Eesti NSV MN j.a. RJK esimehe asetäitja;
• kindralmajor August Pork, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees, 25. august 1978 – 16. juuni 1982;
  • Venjamin Porõvkin, Eesti NSV RJK esimehe esimene asetäitja, 1972–;
  • polkovnik Endel Miller, Eesti NSV RJK esimehe esimene asetäitja;
• kindralleitnant Karl Kortelainen, Eesti NSV RJK esimees, 15. juuni 1982 – 3. märts^[küsitav] 1990;
  • Venjamin Porõvkin, Eesti NSV RJK esimehe esimene asetäitja, 1972–1988;
  • Ivan Tšornoivanov, Eesti NSV RJK esimehe esimene asetäitja 1988–1991;
• kindralmajor Rein Sillar, Eesti NSV RJK esimees, 17. märts 1990 – 1991;
  • Vladimir Pool, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe asetäitja, (1988–1991);
    • Lemmik Lehtmets (1990–1991)^[4], Eesti NSV RJK esimehe abi avalike suhete alal.

Eesti NSV Tallinnas asuva keskaparaat:

• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee parteikomitee, parteikomitee sekretär Ivan Osokin (06.1972 –10.1978), Boris Naboka (1979–1986)^[5]
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee sekretariaat, sekretariaadi ülem Ivan Osokin (05.1970–06.1972); Evald Pern (−1983)^[6]
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Inspektsioon, Inspektsiooni ülem Vladimir Västrik (02.1985–25.09.1991)^[7]
• Kaadrite osakond, osakonna ülem Pjotr Ovetškin, Eesti NSV RJK esimehe asetäitja
• Finantsosakond
• Sideosakond
• Majandusosakond

Eesti NSV RJK 1. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus

Eesti NSV RJK 2. osakond

Osakonna ülesandeks oli välisriikide luureühenduste poolt Eesti NSV territooriumil läbiviidava luuretegevuse tõkestamine, Eestis viibivate välismaalaste jälgimine, RJK tihedalt seotud turismiorganisatsioonide "Intourist" ja "Sputnik" kureerimine, nn. väljasõidutoimikute pidamine ja nende alusel Eesti elanikele loa andmine välismaale sõiduks jne.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus

Eesti NSV RJK 3. osakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 3. osakond, mis moodustati 1983. aastal ja allasutused Eriosakonnad tegelesid vastuluurega ENSV territooriumil asuvates NSV Liidu Relvajõudude ja sisejulgeoleku tagamisega tegelevates sõjaväestatud asutustes miilits, kinnipidamisasutused ja tuletõrje) ja Eesti NSV asuvates Nõukogude armee sõjaväeosades.

ENSV RJK 3. osakonna ülem Nikolai Guljanski (06.1983–03.1991)^[8].

• 1. jaoskond
• 2. jaoskond
• 3. jaoskond, jaoskonna ülem Genrih Norden (1989–1991)
• Tallinna mereväebaasi RJK eriosakond
• Paldiski garnisoni eriosakond, osakonna ülem Karp Samohvalov
• s/o 1229 eriosakond (106. Piirivalvesalk), eriosakonna ülem: Nikolai Novikov (1969–1973)^[9] Vladimir Nefedov (08.1973–19.02.1979)^[10]

1973. aastal rajati Vana-Aaviku küla lähedal Harjumaal ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Raadiopeilingujaam (РТЦ ОсН) (väeosanumber 1970. aastatel 1235-R, hiljem 71139-R, kutsung "Flora") , (59° 19′ 45″ N, 24° 53′ 52″ E). Keskuse peahoone kompleksi (lühilaine-ringpeilingujaam) nimetati "Objekt Sosna". Lisaks põhiterritooriumile olid objekti koosseisus veel eraldi territooriumidel asunud raadiovastuvõtu- ja -saatekompleks: vastuvõtujaam peilingukompleksi lähedal ning saatejaam u 1 km põhja pool, milleni viis Tartu maanteelt eraldi asfalttee^[11],^[12].

1983. aastal, pärast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Vitali Fedortšuki määramist NSV Liidu Siseministeeriumi siseministriks, suunati/komandeeriti NSV Liidus ja ka Eesti NSV Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsakaadri tugevdamiseks Eesti NSV RJK tegevreservi vormistatud kaadriohvitsere Siseministeeriumi keskaparaati ja ka territoriaalorganitesse Tallinna linna RSN TK SAVi jm.

4. juulil 1984 aga kinnitati NSV Liidu RJK esimehe poolt uus RJK agentuuraparaadi juhend käskkirjaga nr 00140, millega seati RJK kohustus viia läbi ka NSV Liidu Siseministeeriumi suhtes aktiivsemat teabekogumist nende asutuste töötajate seast agentide värbamise teel, selleks, et "kindlustada Siseministeeriumi, tema allasutuste ja Siseministeeriumi sisevägede vastuluurealast julgeolekut". Siseministeeriumi töötajate suhtes läbiviidava kontrolli läbiviimise juhendamiseks ja koordineerimiseks moodustati NSV Liidu RJK Kolmanda Valitsuse koosseisus V valitsus^[13].

Eesti NSV RJK 4. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakond

1954. aastal moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv RJK 4. osakond tegeles – otseselt relvastatud vastupanuliikumise mahasurumisega^[14],^[15], noorsoo nõukogudevastaste organisatsioonide, kiriku ja opositsiooniliselt meelestatud intelligentsi jälitamisega. Osakond likvideeriti ajutiselt 1960. aastal ning isikkoosseis liideti 2. (vastuluure)osakonnaga.

• MN ja RJK 4. osakonna ülem Vassili Beljajev (märts 1954 – 18.02.1956); Vassili Beljajev (4.12.1958 – 31.03.1960), kuni osakonna likvideerimiseni;

1. jaoskond (välismaa luureagentide väljaselgitamine)
2. jaoskond (Saksa Riigi luureteenistuste kaastööliste ja politseinike väljaselgitamine ning välismaal tegutsevate nõukogudevastaste elementide väljaselgitamine)
3. jaoskond (saksa võimudega koostööd teinud isikute, riiklike kurjategijate ja asumiselt põgenenenute ja väljaselgitamine).

Eesti NSV RJK 4. osakond tegeles järelevalvega transpordivahenditega seotud julgeolekuküsimustes – laevandus, lennundus, samuti sadamate (Tallinna Olümpiaspordikeskuse jms kontroll, välisreisidele lubatud kodanike seast nõukogudevastase elemendi väljaselgitamine ja välisriikide kodanike ja delegatsioonide jälgimine Eesti NSV-s, kontroll välisreisidele lubatavate merelaevanduse ja meremeeste üle ning salakaubanduse tõkestamine.

• Eesti NSV RJK 4. osakonna ülem,
• 4. osakonna ülema asetäitja, polkovnik Mihhail Saltõkov (1983)^[16]; Vadim Jefremov^[17]
• 1. jaoskond, 2. jaoskond, 3. jaoskond, 4. jaoskond, 5. jaoskond

Jaoskonna ülem Viktors Tvetskovs^[18], jaoskonna ülem (tegevreservi koosseisus mootorlaeval "Georg Ots» Juri Dogadko^[19],

• Valeri Konovalov ^[20], Igor Kristafovitš

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus

Eesti NSV RJK 5. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond

Kontroll tsiviilelanikkonna meelsuse üle ning võitlus nn ideoloogilise diversiooniga (dissidendid ja teisitimõtlejad), Nõukogude Eesti poliitiline politsei, osakonna töö oli jaotatud jaoskondadeks, mille töötajad tegelesid oma "liinis" ja segmendis võitlusega ideoloogiliste diversioonidega". 5. osakond nimetati 1990. aastal ümber Z-osakonnaks (Konstitutsioonilise korra kaitse osakond).

Eesti NSV RJK 6. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 6. osakond

Eesti NSV RJK 6. osakond tegeles vastuluurega tööstusspionaaži alal.

Peamiselt tegeldi seonduvalt Dvigateli, Sillamäe uraanitehase, Narva Elektrijaamade Baltijetsi, ENSV Teaduste Akadeemiaga, keeleinstituudis – kunstliku intellekti temaatikaga. Peale selle ka rahvusvahelise teaduslik-tehnilise koostöö^[21] kaubandussuhtete ning välisspetsialistidega^[22].

• 6. osakonna ülem: alampolkovnik Vladimir Pool (1986–); Oleg Staršov^[23]
• 6. osakonna ülema asetäitja Oleg Staršov, Kalju Keskoja^[24]
• 1. jaoskond, jaoskonna ülem Valeri Simonov^[25]
• 2. jaoskond
• 3. jaoskond, ülema asetäitja alampolkovnik Vladimir Pool A. pg
  • inspektor Aleksandra Vinogradova (sünd 06.08.1954), 20.06.1988–21.10.1991

Eesti NSV RJK 7. osakond

RJK operatiivtöötajate poolt kontrollitavate või töödeldavate varjatud jälgimisega tegelenud allüksus

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond

Eesti NSV RJK 8. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 8. osakond, mis tegeles sidevahendite abil peetava sidepidamise šifreerimisega

Eesti NSV RJK 9. jaoskond

Tegeles partei- ja valitsusjuhtide kaitsega.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 9. osakond

Eesti NSV RJK 10. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 10. osakond

• 10. osakonna ülem Nikolai Guljanski (02.1981–06.1983)^[8], Jüri Poolus (1988–1991)
• 10. osakonna rehabiliteerimise grupp

RJK arhiivindus ja nn väljasõidutoimikud

Eesti NSV RJK Uurimisosakond

Vastavalt Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi § 105-1 Uurimisalluvusest, kuulusid Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee uurijate uurimisalluvusse Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-des 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 73, 74, 76, 77, 81, 82, 234 la 1, 2, 3 sedastatud kuritegude eeluurimine^[26].

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakond

• Uurimisosakonna ülem
• 1950–1957 Donat Pupõšev (Донат Пупышев)^[27]
• 1959–1969 Leonid Barkov (Леонид Барков ), ^[28],^[29] ;
• 1979-1985 polkovnik Leonid Nikitin ^[30]
  • ülema asetäitja Heldur Veinberg^[31]

UO töötajad: Viktor Iljaševitš^[32], Aleksander Pääsuke – uurija, vanemuurija, uurija-kriminalist, eriti tähtsate asjade uurija^[33], Heino Kruusma uurimisosakonna uurija, eriti tähtsate asjade vanemuurija^[34][35], Mihhail Ulitin (1985–1991)^[36], Evgeny Novoselov – uurija, vanemuurija (08.1987–10.1991)

Eesti NSV RJK Operatiivtehnika osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehnika osakond

Operatiivtehniline osakond (OTO) moodustati algsete 2., 3., 4. ja 6. eriosakondade baasil. Algne 6. eriosakond (varem RJM ja SM V eriosakond) koosnes allüksustest ^[37]: 1. jaoskond (rahvusvaheliste postitelegraafisaadetiste kontroll, autorite kindlakstegemine käekirja järgi), 2. jaoskond (kohaliku korrespondentsi perlustreerimine, operatiivosakondade eriülesannete täitmine ja dokumentide valik), PK (postikontrolli)-punktid rajoonides (Tartu, Narva, Pärnu, Rakvere, Paide, Võra, Valga, Viljandi, Kingissepa, Haapsalu) sidekeskustes.

• OTO ülem, Ivan Boreiša (24.08.1959 – 22.05.1965)

OTOs: 1. jaoskond, 2. jaoskond, 3. jaoskond, 4. jaoskond, 5. jaoskond, 6. jaoskond^[38] (perlustreerimine), jaoskonna ülem Paul Haidla(1958–08.1975)^[39]. OTO töötajaid: Hannes Maripuu (sünd 01.06.1950 Eesti, Saare maakond), kontrolör 09.1987–08.1990, Svetlana Podšivalova (sünd 09.03.1957 Eesti, Tallinn), tõlk 04.1987–08.1991, Lembi Tšinarjova (sünd 12.04.1932 Venemaa, Leningradi oblast), tõlk 07.1952–10.1991.

Statsionaarne audio- ja videokontrolli punkt Eestis viibivate välismaalaste ja nendega kontakteeruvate ENSV elanike jälgimiseks Tallinnas, Inturisti hotellis Viru 23. ja 1. korrusel^[40].OTO töötajaid: Galina Kütt (KYUTT) (sünd 22.03.1945 Venemaa, Kostroma oblast, Eesti NSV RJK operatiiv-tehniline osakond – tõlk 14.06.1976–31.12.1991, Galina Kulešova (sünd 31.07.1953, Leedu, Vilnius), Eesti NSV RJK operatiiv-tehniline osakond (OTO) – sekretär 1979–1990.

Eesti NSV RJK Valitsusside osakond

• Valitsusside osakonna ülem: Pjotr Sutškov (1946–1960)^[41]
  • Viktor Pretskailo (sünd 20.07.1959 Eesti, Tallinn), elektromehaanik 03.1982–09.1991

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Informatsiooni ja analüüsi osakond, osakonna ülem Georgi Vassiljev^[42]

• ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Organiseeritud kuritegevusega võitlemise osakond
• ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tsiviilkaitse grupp
• ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Raadiopeilingu jaam Vana-Aaviku külas Harjumaal
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 9. grupp^[43]
• ENSV RJK alluvuses asunud sõjaväeosa nr. 1053 – Harjumaal Jüri vallas asunud raadioluure objekt, mis anti üle 19. septembril 1991 vastavalt NSVL RJK esimehe Vadim Bakatini korraldusele NSV Liidu sõjaväeosa nr. 44417 alluvusse.
• Eesti NSV RJK Valitsusside Sidekeskus Tallinnas, Ädala tänav 4D

Eesti NSV RJK OK osakond

1990/1991 moodustati ENSV RJK 3. ja 6. osakonna baasil OK osakond (Отдел «ОП» (борьба с организованной преступностью)).

• OK osakonna ülem: Nikolai Guljanski^[44] (juuni 1983 – märts 1991)

Läti NSV RJK analoogses struktuuris oli 5 jaoskonda: 1. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses majandus- ja juhtimisvaldkonnas; 2. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses narkokaubanduse, salakaubaveo ja ebaseaduslike valuutaoperatsioonide^[45] valdkonnas ning koostöö tolliteenistusega (NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tollikontrolli Peavalitsus Главное управление государственного таможенного контроля при Совете Министров СССР (ГУГТК СССР, 1986-1991), NSV Liidu Tollikomitee Таможенный Комитет СССР (ТК СССР, 1991-1992)); 3. jaoskond, õiguskaitseorganitega seotud korrumpeerunud isikute organiseeritud kuritegevuse avastamine ja tõkestamine. OK osakonna informatsioonilis-analüütiline kindlustamine; 4. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses välismajanduse, kaubanduse ja kooperatiivinduse valdkonnas; 5. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses finants-krediidi ja maksuvaldkonnas; 6. jaoskond, organiseeritud kuritegevuse ilmingute operatiivotsingud ja uuringud, eesmärgiga välja töötada meetmeid tõkestada majanduskahju tekkimist vabariigile^[46].

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK koosseisus olid ka 1. Eriosakond ja ENSV MN ja RJK 6. Eriosakond (postiside kontroll), ENSV MN ja RJK merebasseini osakond (отдел морского бассейна) (1954–1956), ENSV MN ja RJK raudteeosakond (отдел железной дороги) (1954–1956), ENSV MN ja RJK Eesti raudtee ja Eesti merebasseini osakond (отдел эстонской железной дороги и эстонского морского бассейна КГБ ЭССР) (1956–1959), ENSV MN ja RJK Transpordiosakond (транспортный отдел КГБ ЭССР) (1959–=.

Eesti NSV RJK piirkondlikud asutused

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused

ENSV RJK meetodid ja vahendid

„Riiklik Julgeoleku Komitee ei olnud kõigist kõrgem, nagu tihtipeale arvatakse. Ta seisis täiesti omaette ja jälgis: "Totaalselt eraldi. Näiteks maakonna ja linna tasandil KGB isegi ei informeerinud oma tegudest rajooni- või linnavõime, isegi kui kedagi kahtlustati ja vahi alla võeti. Julgeolekul polnud kohaliku võimuga mingit kokkupuudet, välja arvatud juhud, kui linna parteisekretär käis julgeolekumeeste partei aruande-valimiskoosolekul.

Täpselt sama toimus vabariigi tasandil. Olen piisavalt kaua töötanud ministrite nõukogus, kuid ei mäleta, et valitsus oleks mingeid Pagari tänavaga seotud majanduslikke või muid probleeme arutanud. Ja vastupidi. Komitee poisid ei käinud kunagi ministrite nõukogu esimehe juures nõu pidamas või oma kavandatavaid aktsioone arutamas.

Kuigi julgeoleku komitee oli partei, mitte valitsuse relv, ei andnud nende mehed ka partei keskkomitees mitte kunagi millestki aru ega pidanud nõu. Soovi korral muidugi komitee esimees ju võis partei esimest meest informeerida neid mõlemaid huvitavatest asjadest, kuid tavaliselt hoiti ka parteiliidrit poolhämaras ja nagu mingi nähtmatu lõa otsas."

Ka Karl Vaino kartis julgeolekut ja tema esimeest Karl Kortelainenit. Loomulikult teistel põhjustel kui tavakodanikud. Parteijuht kartis liigset informatsiooni, mis võis Pagari tänava kanaleid pidi Moskvasse jõuda. "Esimene sekretär ei tahtnud ju, et Moskvas oleks teada saadud Vaino möödalaskmistest. Loomulikult tahtis ta jätta mulje, et tema eparhias on kõik korras. Kuid ta ei teadnud ju kunagi, millist infot KGB parajasti Moskvasse edastab. Seepärast püüdis parteijuht julgeoleku šefi ees sitsida ja endast paremat muljet jätta. Riiklik Julgeoleku Komitee oli relv, mida kamandas ja kasutas ainult NLKP Keskkomitee Moskvas. Teistega see süsteem ei arvestanud.“

– Indrek Toome, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja I asetäitja ja 1988. aastal EKP Keskkomitee sekretär^[47]

Isikkoosseis

1980. aastate lõpus oli kohalikus KGB-s 572 ohvitseri, augustiks 1991 oli ohvitsere 451 ja teenistujaid 346^[48]. 1980. aastate lõpus töötas Eesti NSV KGB-s üle 1000 inimese, neist umbes pooled olid operatiivtöötajad, kes tegelesid agentide värbamise ja sel moel informatsiooni hankimisega.

1988. aasta jaanuaris oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee töötajatest eestlasi 18%.^[49]

 Pikemalt artiklis Julgeolekuorganitega koostööd teinud isikute avalikustamine

Teenistus

RJK teenistuse võeti isikuid, kes olid läbinud sõjaväeteenistuse NSV Liidu relvajõududes ning omasid kõrgharidust, lisaks üldharidusele läbisid RJK töölevõetud isikud erialase koolituse RJK ametkondlikes erikoolides ja kõrgemates õppeasutustes. Eesti NSV RJK valis oma teenistusse õigusteadusliku erialase ettevalmistusega ohvitsere Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnast.

• kõrgem kool nr 301 Vilniuses
• kõrgemad kursused Minskis, üheaastase õppeajaga
• kõrgemad kursused Kiievis, üheaastase õppeajaga
• kursused Leningradis, üheaastase õppeajaga
• kool nr 303 Vilniuses
• kool nr 401 Leningradis, üheaastase õppeajaga
• Kõrgem Punalipuline F. E. Dzeržinski nimeline NSV Liidu RJK Kool Moskvas, õppeaeg 3 ja 4 aastat, kaugõppes 5 aastat;

Vahendid: agentuuriaparaat ja kaastöölised

• agent,
• resident,
• konspiratiivkorteri pidaja^[50],^[51].

Iga agendi (nagu ka residendi) kohta peeti kahte toimikut – isiklikku ja töötoimikut. Isiklikus toimikus oli agendi väga põhjalik ankeet koos fotoga, psühholoogiline portree (see koostati Ida-Saksa Stasi eeskujul), kõikvõimalikud materjalid agendi ja tema sugulaste lojaalsuskontrollist ning tavaliselt ka eraldi ümbrikus agendi omakäeline avaldus, et ta soovib KGB-ga koostööd teha ja millise pseudonüümi selleks valib. Töötoimikus hoiti agentide endi kirjutatud agentuurteateid, õiendeid agendiga toimunud vestlustest ja/või agendiga toimunud kohtumiste lindistuste üleskirjutusi^[52].

• “muul moel teadlikult ja vabatahtlikult koostööd teinud”;
  • usaldusisikud – olid (KGB käskkirja sõnul) need Nõukogude patrioodid, kes signaliseerivad KGB organitele riikliku julgeoleku kindlustamise seisukohalt tähelepanu väärivatest isikutest ja faktidest, samuti täidavad üksikuid operatiivülesandeid. Usaldusisikult ei võetud salajase koostöö kohta allkirja, talle ei pandud varjunime, tema kohta ei peetud isikutoimikut. Need olid tavaliselt juhtivad ametiisikud, asutuste juhid ja nende teened KGB organitele olid võrratult olulisemad reanuhkide omadest^[53];
  • RJK kaastööliste võrku kuulusid, ka RJK-st vanuselistel või tervislikel põhjustel pensionile läinud endised kaastöölised, kes suunati tööle välisturiste teenindavate objektide: Viru hotelli, Olümpia hotelli, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus uksehoidjaks vms.) või muudele RJK-le huvi pakkuvatele ametikohtadele.

„KGB agentide raportid võttis vastu operatiivtöötaja, kes kohtus agendiga regulaarselt konspiratiivkorteris. Agent esitas oma tööaruande kas kirjalikul kujul või siis koostas operatiivtöötaja tema suulise ettekande põhjal kirjaliku raporti. Mõni agent luges oma ettekande ka magnetofonilindile, mille hiljem KGB tehnilised töötajad kirjutusmasinal ümber tippisid.

Kirjaliku kuju saanud agentuuraruandel algas juba nagu omaette elu KGB bürokraatlikus paberimaailmas. Esmalt ladestus agentuurteade agendi töötoimikusse, kuid vastavalt operatiivtöötaja korraldusele lisati koopiaid ja väljavõtteid agentuurteadetest ka mitmetesse KGB operatiivtoimikutesse. Mitmesugused üldinformatsioonilised toimikud, mis kannavad mõnikord pretensioonikat pealkirja "Analüüsimaterjalid", sisaldavadki peamiselt agentide ja usaldusisikute ettekandeid, samuti KGB töötajate vestlusi välismaal viibinud isikutega, mis hiljem samuti dokumenteeriti. Vastandina levinud arvamusele, et KGB fabritseeris oma dokumentides agente ja niimoodi "täitis plaani", esinevad need isikud, kellega KGB niisuguseid infokogumise vestlusi läbi viis, KGB toimikutes oma tegeliku nime all, neile ei ole külge kleebitud mingeid agendinimesid ega funktsioone. Agentuurteadetest tehti tavaliselt väljavõtteid ka seal esinevate KGB vaatlusaluste välismaalaste kohta ning lisati need väljavõtted nende isikute kohta peetud operatiivtoimikutesse. Nii võis mõne aktiivsema ja pikemat aega tegutsenud agendi aruannetest jälgi jääda sadadesse KGB operatiivtoimikutesse“

– ^[54]

Vahendid:tehnika

• Terminid: "НН" – наружное наблюдение) – varjatud jälgimine, mida viis läbi Eesti NSV RJK 7. osakond;
• "У" – (установки) – isikute kohta varjatud andmete kogumine, mida teostasi Eesti NSV RJK 7. osakonna töötajad;
• "Т" ("Татьяна") – (слуховой контроль помещений с помощью проводных и радиоканалов) – ruumides peetavate kõneluste salajane pealtkuulamine, juhtmete ja raadio teel pealtkuulatud teavet edastava tehnilise aparatuuriga;
• "С" ("Сергей") – (слуховой контроль телефонных переговоров) telefonide ja muude sidevahendite kaudu peetavate kõnelusteb salajane pealtkuulamine ja salvestamine, mida viis läbi Eesti NSV RJK Operatiivtehniline osakond, OTO osakond;
• "О" ("Ольга") – (наблюдение в помещениях при помощи оптической и видеоаппаратуры (ОТМ – оперативно-технические мероприятия) – ruumides toimuva tegevuse salajane pealtvaatamine optilise ja videoaparatuuri abil (Operatiivjälituslikud üritused), mida viis läbi Eesti NSV RJK Operatiivtehniline osakond, OTO osakond;
• "Д" ("Дмитрий") – (негласный обыск) ruumide salajane läbivaatlus ja läbiotsimine;
• "ПК" – (почтовый контроль (перлюстрация корреспонденции)) postiside kontroll ja perlustatsioon.

Dokumentatsioon

Läbiviidava jälitustegevuse arvestus ja dokumentatsioon^[55]:

• ДОП (ДГОП) – дело оперативной проверки (может быть групповым) – Jälituskontrolli toimik, kuhu koguti isiku või kontrollitava sündmuse kohta kogutud salajased materjalid;
• ДОР (ДГОР) – дело оперативной разработки (может быть групповым) – töötlustoimik, kuhu koguti isiku agentuur- või tehnilise kohtrolli tulemusena saadud materjalid;
• РД – розыскное дело – Jälitustoimik või tagaotsimitoimik, kuhu koguti tagaotsitava isiku kohta jälitustoimingute käigus kogutud dokumentatsioon;
• ДОН – дело оперативного наблюдения – Jälituskontrolli toimik, temaatilistel või tööliinide alusel;

1989. aastal saabusid Eestisse NSV Liidu KGB-st korraldus saata Venemaale Uljanovskisse Balti liiduvabariikide, Moldova ja Taga-Kaukaasia KGB-de arhiivides olnud agentide toimikud. 2002. aastal Eesti Päevalehes avaldatud andmetel omandasid Eesti julgeolekuasutused osa Venemaale toimetatud agentuuri arhiivikartoteegi arvestuskaarte^[56].

Sovetivõimuvastane vastupanuliikumine

 Pikemalt artiklis Vastupanutegevus Eesti NSVs

Nõukogudevastase liikumise jälgimine

Profülaktika

• 1972. aastal võttis NSV Liidu MN NSV Liidu RJK taotlusel vastu paranduse NSV Liidu Side põhimäärusesse, mille alusel "keelati rahvusvaheliste telefoniside pidamine, mis oli vastuolus riiklike huvidega", mille tulemusel aastatel 1972–1973 tuvastati telefonikõnede pealtkuulamistega välja ja lülitati sidevõrgust välja NSV Liidus üle 100 telefoniabonemendi, mille kasutajad informeerisid välismaiseid organisatsioone neid huvitavast informatsioonist NSV Liidust^[57]
• 25. detsembril 1972 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu ukaasi "Riiklike julgeolekuorganite poolt profülaktiliste hoiatusmeetmete kasutamisest" ("О применении органами государственной безопасности предостережения в качестве меры профилактического воздействия"), mille kohaselt võis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee allasutuse esindaja pärast üksikasjalikku vestlust profülakteeritava isikuga teha talle teatavaks motiveeritud ametliku hoiatuse, millega tutvumise koha pidi isik andma allkirja või allkirjastamisest keeldumise korral koostati hoiatamisprotokoll. Isikule, kelle suhtes profülaktiline hoiatus läbi viidi teavitatai, et koos protokolliga on teatavaks tehtud ametlik hoiatus, mis edastatakse prokuratuuri, kus edasise kriminaalvastutusele võtmise korral hinnatakse tema tegevust kui korduvat seaduserikkumist. "Pressis mitte avalikustada" märkega vastu võetud ÜN Presiidiumi ukaasi kohaldati RJK asutuste tegevuses pärast NSV Liidu MN ja RJK rakenduskäskkirja nr 0150, 23. märtsist 1973. Aastaks 1976 oli NSV Liidus profülaktiseeritud 76 000 inimest^[58].

Kohtulik karistamine

• Eesti NSV RJK Uurimisosakond
• Eesti NSV Prokuratuur, Eesti NSV Peaprokurör Kaarel Paas; Eesti NSV Peaprokurör Karl Kimmel; Eesti NSV prokurör Leo Urge.

Kinnipidamisasutused

• Tallinna Eeluurimisisolaator
• Perm-36, Permi krais^[59]

Varistruktuurid ja -asutused

• Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing
• kattealune töökoht, Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing, VEKSA
• kattealune töökoht, ""Teadus-uurimisinstituut, Konstrueerimisbüroo "Mikron»"^[60]
• kattealune töökoht, ""Teadus-uurimisinstituut, "Impulss""^[61]
• kattealune töökoht, Orgkomitee "Olümpia-80" Tallinna Valitsuse Pressikeskuse Direktsiooni Ajakirjanike vastuvõtu ja majutuse osakond
• kattealune töökoht, Viinis "United Nations Industrial Development Organisation staffmember";
• kattealune töökoht, NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri Eesti Vabariiklik osakond^[62];
• kattealune töökoht, Eesti NSV Riiklik Televisiooni- ja Raadiokomitee, välissuhete sektor (sektori juhataja)^[63];

Kattealustele töökohtadele määrati Riikliku Julgeoleku Komitee Tegevreservi Ohvitserid (ОДР (офицер действующего резерва)), kes olid määratud Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreservi koosseisu^[64]. Tegevreservi ehk aktiivreservi ohvitserid jätkasid teenistust RJK-s, kuid olid komandeeritud kattealustele töökohtadele, kus said samuti seal tehtava igapäevatöö eest töötasu. Harilikult olid töökohad, kuhu tegevreservi ohvitserid määrati – asutuse juhi asetäitja või ametikoht, mis tegeles asutuse välismaaga sidemete kontrolliga.

• tegevreserv mootorlaeval "Georg Ots"^[65]

Eesti NSV RJK ja avalikud suhted

• “Kutsumata külalised”, 1959, Režissöör-lavastaja Igor Jeltsov
• "Metskannikesed", lavastaja Kaljo Kiisk, Tallinnfilm 1980

Eesti NSV RJK likvideerimine

ENSV RJK tegevuse Eesti territooriumil lõpetas juriidiliselt ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimise komisjon, mille juhiks oli Hardo Aasmäe^[66], komisjoni liikmed: Jüri Kaljuvee, Marko Tibar, Mari Pedak, Jüri Pihl, Jaan Toots, Toomas Sõmera, S. Vassiljev ja Andrus Öövel^[67],^[68],^[69],^[70]., Eesti NSV Julgeolekukomitee hoone üle anti Eesti valitsusele üle 1. detsembril 1990.

1991. aastal enne NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamist sõlmiti Eesti Vabariigi riigiministri (Raivo Vare)ja Venemaa esindaja vahel RJK töötajate sotsiaalsete garantiide leping ("Соглашения по правовой и социальной защите, пенсионному, жилищному обеспечению бывших сотрудников и пенсионеров КГБ Эстонской ССР" и "Заключительного акта о прекращении деятельности КГБ Эстонской ССР"), mis 2001. aastal Riigikohtu otsusega tunnistati kehtetuks^[71]. ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil".

ENSV julgeolekuorganite teenistuses olnud isikute avalikustamine

6. veebruaril 1995 võeti Eesti Vabariigi Riigikogu poolt vastu Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite teenistuses olnud isikute avalikustamise seadus, mille tulemused avalikustati Riigi Teatajas.

Eesti NSV RJK töötajad pärast 1991. aastat

• 05.03.2001, Riigikohtu lahend 3-4-1-2-01 RT III 2001, 7, 75 Tallinna Halduskohtu poolt Välismaalaste seaduse § 12 lg 5 ja 6 Põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks ja endistele julgeolekutöötajatele elamisloa andmiseks
• 23. aprill 2001 Riigikohtu lahend 3-3-2-1-01 A. Šapovalovi teistmisavalduse läbivaatamine endise NSVL Riikliku Julgeoleku Komitee töötajaid puudutava lõppakti kohaldatavuse küsimuses
• "KGB pealtkuulajad kaitsepolitseis palgal" Eesti Ekspress, 9. mai 2009
• Raul Ranne, Mihkel Kärmas, Janar Filippov: ““Komitee mehed” – kümme aastat hiljem” Eesti Ekspress, 2. mai 2002
• "Endine KGB ohvitser mõisteti röövmõrva eest 12 aastaks vangi" Postimees, 19. juuni 2008
• "Endised KGB kaastöötajad heidetakse erakondadest välja" ERR, 28. juuli 2005
• Vahistati tuntud kikkpoksitreener ja KGB erumajor Juri Lahtikov (57), err.ee, 7. oktoober 2010

Viited

Kirjandus

• Cборник о чекистах Эстонии "Операция "Синий треугольник", Главный редактор, заместитель Председателя УКГБ ЭССР генерал-майор В.Порывкин, редколлегия: А.И.Васильев, А.К.Иогансон, А.И.Ляпчихин (ветеран УКГБ ЭССР), У.А.Оямаа, Э.А.Поолус, Э.Я.Сельгал. Составители книги: И.П.Папуловский, В.Р.Мюрк. Художник-оформитель П.Касс. Редактор- Нелли Кузнецова. Художественный редактор С.Омблер. Корректор Ю.Урицкая. Вступление (предисловие) к книге генерал-лейтенанта К.Е.Кортелайнена, Председателя Комитета Государственной Безопасности Эстонской ССР. В книге 32 очерка сотрудников УКГБ и журналистов. Тираж 35.000 единиц, 448 стр
• Rafael Mihhailov ja Dmitri Taevere, "Agoonia", Eesti Raamat 1979, R. Mihhailov ja Dmitri Taevere. Agoonia
• "Компромиссы исключаются", "Ээсти раамат", Таллинн, 1982г.
• Kompromiss on välistatud, Koostanud V. Nikišin ja Ivan Papulovski, Toimetuskolleegium: V. Porõvkin (peatoimetaja), Vene keelest tõlkinud Gondo Olevsoo, 264 lk, Eesti Raamat, 1984, eessõna: Karl Kortelainen ; kaanekujundus ja tiitelleht: P. Urtson. Kompromiss on välistatud
• Рафаэл Михайлов "Резидент, потерявший планету"., 1990г., "Олион", Таллинн; 1986г
• Aino Lepp. “Vabaduse hinnaks on elu”, Tartu : Kirjastus Hotpress 2008. ISBN 978-9985-9-8574-8
• Arvo Pesti, Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987, Rahvusarhiiv 2009
• Margus Lääne, Valdur Ohmann. “Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal.” – Tuna 2007, nr 4, lk 86–98
• Harri Mägi, "ENSV KGB tegevuse lõpetamine", Kirjastus Varrak, Tallinn 2012, ISBN 978-9985-3-2515-5
• Jaak Pihlau, Kuidas loodi ENSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee. Akadeemia, 2001 NUMBER 3, lk 459–477
• Vjatšeslav Šironin, Eesti KGB likvideerimine. Akadeemia, 2001 NUMBER 3, lk 478–488

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Välislingid

• Stiilinäide ENSV RJK tegevusest 1977. aastal, kirjutatuna Financial Time'i korrespondendi David Satteri poolt, avaldatud ajakirjas Täiesti salajane, vene keeles Никогда не разговаривайте с неизвестными...
• Alo Lõhmus: "Eesti dissidentlikust liikumisest avaldati mahukas raamat" Postimees, 15. detsember 2009
• “Terveisiä Eestistä!” EE
• KGB dokumentide kogu veebis,
• Virkko Lepassalu: "Kummitus nimega Mati Zerel" Luup, 1997, nr 27
• Martin Ruud: "Riikliku julgeoleku nimel! Tehnikamaailm, veebruar 2006
• Eesti ja KGB
• Eesti NSV KGB taganemine, Luup, 4. august 1997, nr 16 (47)
• KGB kohvik, Harju tänav 6, 0 korrusel, vanas linnatunnelis
• Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3