Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal (inglise keeles Gold Medal of the Royal Astronomical Society) on Kuningliku Astronoomiaseltsi kõrgeim autasu.

Medalil on kujutatud William Herscheli konstrueeritud ja 1789. aastal valminud teleskoop, mis omal ajal oli poole sajandi vältel maailma suurim.

Ajalugu

Esimest korda anti kuldmedal välja 1824. aastal. Enne 1833. aastat autasustati kuldmedaliga 1 kuni 3 inimest aastas, alates 1833. aastast juurdus tava välja anda üks medal aastas.

1846. aastal, pärast Neptuuni avastamist, tekkis astronoomiaseltsis vaidlus – kellele anda järgmise aasta kuldmedal?. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta septembris. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile. Lõpuks otsustas Kuninglik Astronoomiaselts jätta nii sellel (1847) kui ka järgmisel 1848. aastal kuldmedal välja andmata. Selle asemel anti aastal 1848 välja 12 mälestusmedalit. 1860. aastatel, pärjati neid mõlemaid – Adamsit ja Le Verrier'd – siiski kuldmedaliga.

Alates 1964. aastast antakse kuldmedalit välja igal aastal kaks medalit – üks väljapaistvate saavutuste eest astronoomias, teine geofüüsikas.

Esimene naine, kes pälvis Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedali, oli Caroline Herschel. Alles 1996. aastal autasustas selts kuldmedaliga järgmist naist – selle sai ameerika astronoom Vera Rubin.

Kuldmedali kavalerid

Eestiga seotud Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedali kavalerid

• 1826 – Friedrich Georg Wilhelm Struve, Venemaa astronoom ja geodeet, Tartu Tähetorni direktor (1820–1839).
• 1903 – Hermann Struve, baltisaksa päritolu Venemaa ja Saksamaa astronoom, õppinud Tartu Ülikoolis, hilisem Berliini Observatooriumi direktor.
• 1915 – Johan Oskar Backlund, rootsi päritolu Venemaa ja Rootsi astronoom, kes enne Pulkovo observatooriumisse siirdumist töötas aastail 1876–1879 Tartu observatooriumis observaatorina ja Tartu ülikoolis matemaatikalektorina.
• 1975 – Ernst Julius Öpik, eesti astronoom, töötanud Tsaari-Venemaal, Eestis, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.
• 1984 – Jakov Zeldovitš, Venemaa füüsik, keemik ja kosmoloog, alates 1962. aastast juhatanud Tõraveres kosmoloogia seminare, alates 1972. aastast koostöö Jaan Einasto töögrupiga Tõravere observatooriumist. Einasto artikli kaasautor ajakirjas Nature (1982).

Kõik kuldmedali kavalerid (kronoloogilises järjestuses)

Välislingid

• Winners of the Gold Medal of the Royal Astronomical Society (inglise keeles)