Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Leningradi oblast on moodustatud 1927 . aastal. Selle halduskeskus Peterburi linn ei kuulu oblasti koosseisu. 2017. aastal võeti vastu otsus viia oblasti administratiivkeskus üle Gattšinasse . Üleviimine jõudis lõpule 2022. aastal ning alates 2023. aasta kevadest on Gattšina ametlikult Leningradi oblasti keskus.
Oblast on "surutud" kolme suure veeala vahele: see piirneb Soome lahe , Laadoga järve ja Äänisjärvega . Piirneb kahe välisriigi – Soome ja Eestiga . Leningradi oblasti naabrid on Karjala Vabariik , Vologda oblast , Novgorodi oblast ja Pihkva oblast . Kuulub Loode föderaalringkonda .
Haldusjaotus
Oblast on jaotatud 20 oblastilise alluvusega linnaks ja 17 rajooniks .
Rajoonid
Loodus
Geoloogiliselt jaguneb Leningradi oblast kaheks: Neeva jõest põhjas asub kerkiv Balti kilbi ala ja jõest lõunas laskuv Ida-Euroopa platvorm . Seetõttu esineb nõrku maavärinaid .
Maavaradest-loodusvaradest leidub turvast , sapropeeli , ravimuda , mineraalvett , fosforiiti , boksiiti , kvartsi , kvartsiiti , savi . Perspektiivsete maavaradena nimetatakse magnetiidimaaki , tina -hõbedat ja uraani . Arvatakse leiduvat naftat ja maagaasi .
Metsad katavad 57,3% territooriumit.[1]
Rahvastik
2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 631 900, 2016. aastal elas oblastis 1 778 857 inimest.
Asulad
Oblasti alale jääb 32 linna , 32 alevit ja ligikaudu 3200 maa-asulat . Suuremad linnad on Gattšina , Viiburi , Kudrovo , Sosnovõi Bor , Tihvin , Kiriši ja Kingissepp .
Ajalugu
1927 . aastal moodustati Leningradi oblast Leningradi kubermangust , Murmanski kubermangust, Novgorodi kubermangust , Pihkva kubermangust ja Tšerepovetsi kubermangust.
Leningradi oblasti juhid
Leningradi oblasti Nõukogu Täitevkomitee esimehed:
11.1927 – 10.1.1930, Nikolai Komarov (1886–1937)
10.1.1930 – 14.12.1931, Ivan Kodatski (1893–1937)
14.12.1931 – 5.1932, Ivan Tsarkov (1888–1938)
5.1932 – 17.2.1936, Pjotr Struppe (1889–1937)
17.2.1936 – 2.9.1937, Aleksei Gritšmanov (1896–1939)
2.9 – 26.10.1937, Pjotr Tjurkin (1897–1950)
26.10.1937 – 14.10.1938, Anton Nikitin
14.10.1938 – 23.7.1946, Nikolai Solovjov (Соловьёв Николай Васильевич ) (1903–1950)
23.7.1946 – 12.1948, Ilja Haritonov (1903–1950)
12.1948 – 3.6.1950, Ivan Dmitrijev (Дмитриев Иван Дмитриевич ) (1908–1968)
3.6.1950 – 9.1952, Ivan Petrov (Петров Иван Петрович )
9.1952 – 1954, Vladimir Ponomarjov (Пономарёв Владимир Николаевич )
1954 – 2.1957, Georgi Vorobjov (1914–2002)
2.1957 – 10.1961, Nikolai Smirnov (Смирнов Николай Иванович ) (1904–1974)
10.1961 – 1.1963, Grigori Kozlov (Козлов Григорий Иванович ) (1912–1968)
12.1964 – 7.4.1968, Grigori Kozlov
7.4 – .5.1968
5.1968 – 11.1980, Aleksandr Šibalov (1913)
11.1980 – 12.1983, Ratimir Bobovikov (1927–2002)
12.1983 – 5.8.1989, Nikolai Popov (1936)
5.8.1989 – 4.1990, Juri Jarov (1942–)
4.1990 – 9.1991, Lev Koikolainen (Койколайнен Лев Алексеевич ) ÜK(b)P Petrogradi, Leningradi (1924) linna- ja oblastikomitee ning NLKP (1952) Leningradi oblastikomitee I sekretärid
Gleb Ivanovitš Boki, 21. aprill 1917 – märts 1918, ÜK(b)P Petrogradi linnakomitee
Pjotr Samuilovitš Zaslavski, märts 1918 – aprill 1919;
Moissei Markovitš Haritonov, aprill 1919 – 02.1920;
Sergei Sergejevitš Zorkin, veebruar 1920 – veebruar 1921;
Nikolai Aleksandrovitš Uglanov, 21. veebruar – 14. detsember 1921 ;
Ivan Nikititš Smirnov, 15. detsember 1921 – märts 1922 ;
Pjotr Antonovitš Zalutski, märts 1922 – detsember 1925;
Grigori Jeremejevitš Jevdokimov, detsember 1925 – 7. jaanuar 1926;
Sergei Mironovitš Kirov , 7. jaanuar 1926 – 1. detsember 1934 ;Andrei Andrejevitš Ždanov , 15. detsember 1934 – 28. detsember 1944 ;Aleksei Aleksandrovitš Kuznetsov , 5. jaanuar 1945 – 8. märts 1946 ;Pjotr Sergejevitš Popov (1903–1950), 9. märts 1946 – 15. veebruar 1949 ;
Vassili Mihhailovitš Andrianov (1902–1978), 21. veebruar 1949 – 6. märts 1953 ; 13. oktoobril 1952 nimetati ÜKP Leningradi oblastikomitee ümber NLKP Leningradi oblastikomiteeks (Ленинградский областной комитет КПСС )
24. augustil 1991 linnakomitee likvideeriti.
