Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2023) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Aleksander Leopold Raudkepp (16. märts 1877 Ambla vald, Järvamaa1948 Saksamaa) oli Eesti vaimulik, luuletaja, riigi- ja koolitegelane.

Tema isa oli köster ja kooliõpetaja, ärkamisaja tegelane Aleksander Friedrich Raudkepp. Leopold Raudkepp oli Kristliku Rahvaerakonna asutajaliige ja peasekretär, selle väljaannete Kodumaa Hääl ja Pühapäevalehe üks toimetajaid ja kirjutajaid. Ta võitles kristliku moraali ja usuõpetuse eest, oli aateline luuletaja ja hinnatud pedagoog.[viide?]

Haridustee

Töökäik

Poliitiline tegevus

Leopold Raudkepp oli Kristliku Rahvaerakonna asutajaliige, selle peasekretär kuni partei ühinemiseni Rahvusliku Keskerakonnaga 1932. aastal. Raudkepp pääses 6. detsembril 1922 I Riigikokku kommunisti Eduard Käo asemel Kristliku Rahvaerakonna rühma liikmena. Ta osales usuõpetuse küsimuses rahvaalgatuse (1922) ja rahvahääletuse (1923) organiseerimisel.

Vaimulik tegevus

Raudkepp oli 1939. aastaks, oma 25. ordinatsiooni tähtpäevaks, jutlustanud 86 kirikus Eestis ja pidanud ühtekokku 479 jutlust. Peamiselt tarvitas ta jutluse alusena Uue Testamendi kirjakohti, neid oli 1939. aastaks kokku kasutatud 357 korral, Vana Testamendi kirjakohti vaid 98 korral.

Tunnustus

Looming

Leopold Raudkepp on avaldanud kaks luulekogu: "Isamaa ilule" (1927) ja "Koldetule paistel" (1937). Ta on laulu "Hoia, Jumal, Eestit" sõnade autor.

Isiklikku

Raudkepp oli vallaline. Ta vahetas tihti elukohti, kurtes Kaarli kogudusele, et hoolimata ennastsalgavast koolidirektori tööst ei olnud talle seni võimaldatud kooli kulul korterit. Kaarli koguduse majas, mille ehitamist alustati septembris 1939, oli Raudkepile siiski ette nähtud kahetoaline korter, kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi kogudus majast ilma.

1944. aasta sügisel põgenes Raudkepp Saksamaale. Tema edasise elukäigu kohta andmed puuduvad, kuni EELK eksiilis olevate vaimulike seas sai teatavaks, et Leopold Raudkepp suri 1948. aasta kevadel. Täpsem teave Raudkepi surmakuupäevast ja matmispaigast on seni leidmata.

Kirjandus

Välislingid