See artikkel räägib Tallinna vanalinna väljakust, Haapsalu väljaku ja aadressikoha kohta vaata artiklit Lossiplats (Haapsalu)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Lossi plats (varasema nimega ka Toomturg^[1] ja Lossiplats) on väljak Toompeal Tallinna vanalinnas. Plats asub Toompea lossi ees, mis on väljaku lähtepunktiks.

1939. aastal nimetati Lossiplats Tallinna linnavolikogu poolt^[2] Lossi väljakuks.

Lossi platsi hoonestus

Toompea loss, Lossi plats 1. Kultuurimälestis nr 1101.^[3]

Pikemalt artiklis Toompea loss

Elamu Lossi plats 2 // Toom-Kooli 1. Kultuurimälestis nr 3003.^[4], Algselt ühekorruseline elamu, mille ruumijaotus kolmeosaline. 1776. aastal ehitati hoone kolmekorruseliseks, ümberehituse projekti autor oli P. N. Pauly, kes oli hiljem tuntud Eestimaa kubermanguarhitektina. Hoone arhitektuurne lahendus on 1890. aasta ümberehitustest saadik säilinud muutumatuna, arhitektiks oli Rudolf von Knüpffer (1831–1900).
Elamu Lossi plats 3 // Toom-Kooli 2. Kultuurimälestis nr 3004.^[5]. Elamu valmis suuremalt jaolt vanema ehitise baasil 18. sajandi teisel poolel.
Elamu Lossi plats 4 // Rutu tänav 3 (Schlippenbachi elamu). Kultuurimälestis nr 3005.^[6] Elamu on ehitatud koos teiste väljakuäärsete hoonetega 18. sajandi teisel poolel. Seejuures säilitati 17. sajandil tõenäoliselt ehitusmeistrite Peter Kleeni ja Hinr. Forbergi poolt u aastail 1661–1665 ehitatud ühekorruselise keskse sissepääsuga elamu põhimõõtmed ja liigendus ning hoonele lisati teine korrus. Eri mahus ümberehitusi on tehtud ka hilisemal ajal. 1711. aastal on hiljem kindralmajor Wolmar Anton von Schlippenbachile kuulunud elamus peatunud tsaar Peeter I koos abikaasaga, kui too 1711. aastal (13.–27. detsembril) viibis uute provintside külastuse raames oma esmakordsel visiidil Tallinnas.
Elamu Lossi plats 5 // Rutu tänav 1 // Piiskopi tänav 1. Kultuurimälestis nr 3006.^[7] Hoone ühtlane klassitsistlik üldilme pärineb 18. sajandi teise poole ümberehitusest, mil kaks väikest, ilmselt 17. sajandi lõpul rajatud ehitist ühtseks valduseks kujundati.
Elamu Lossi plats 6. Kultuurimälestis nr 3007.^[8] Varaklassitsistlikus stiilis hoone Lossi platsi põhjaküljel, kolmekorruseline ehitis peaaegu kvadraatse põhiplaaniga Toompea linnuse eeshoovi piirdemüüri ja vana, veel 1728. aastal seal püsinud Vana Toomvärava ühinemise kohal. Maja all on erakordselt massiivsete seintega silindervõlvlaega keldriruum, kuhu pääseb tänavalt. Keldri müürides kasutatud kunstipärase renessanssdekooriga raidkivid võivad pärineda vanast Toomväravast. Maja sisaldab rohkesti 18. sajandi arhitektuuri detaile (uksed, aknad, piirlauad, sepised). Aastatel 1815–1821 elas majas Lossi plats 6 saksa esimene ooperiprimadonna Gertrud Elisabeth Mara (s. Schmeling, 1749–1833), kes 1822. aastal kolis tagasihoidlikumasse korterisse majas Lai tänav 11 Tallinnas.
Lossi plats 7 / Pikk jalg 11. Kultuurimälestis nr 1103.^[9]. Hoone rajati 18. sajandi alguses, praeguse suuruse ja ilme sai 18. sajandi lõpus. Riigivanema maja, kus aastatel 1919–1929 asus hoones Eesti Vabariigi riigivanema ametielamu, seejärel 1934. aastani^[10] Riigikogu esimehe maja ning Kohtuministeeriumi hoone. 1937. aastal planeeriti hoone ümberehitust ja Kohtu- ja Sotsiaalministeeriumi uue ühise hoone ehitamist^[11].