See artikkel räägib Muinas-Eesti sõjaväeüksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Malev (täpsustus). |
Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.[1]
Sõna malev pärineb eesti-[2][3] ja/või liivikeelsest[4][5][6][7] sõnast malewa (arvatava tähendusega "sõjavägi"),[4][5] mida ladinakeelse teksti sees kasutab Henriku Liivimaa kroonika. Sõna esineb seal 5 korral, tähistades vastavalt sakslaste ja semgalite,[8] saarlaste,[9] eestlaste (harjulaste jt),[10] paganate (virulaste)[11] ning liivlaste väeüksust.[12] Sõna laenati kohalikku Liivimaa ladina (malva) ja saksa keelde (malwe, malowe), kus see tähendas nii sõjaväge kui sõjakäiku, täpsemalt maakaitset (vastandina maalt välja suundunud sõjaretkedele). Sõna püsis käibel kuni 16. sajandini.[2][3][4][7] Eesti keeles säilis sõjaväge tähistav maleva või mal(e)vi vaid rahvalauludes. Tänapäeval elustatud malev on kunagise maleva lõpukaoline vorm.[4]