Nikerdamine ehk on (puidust, luust vms lõigates töötlemist võimaldavast materjalist) kunstiteoste, ehisdetailide või tarbeesemete voolimine.[1]
Tislermööbli dekoreerimisviisidest oli vanasti nikerdamine peamine meetod, vanimateks mööbliloojateks peetakse egiptlasi, kes lõid ka mitmed olulised tööriistad: puur, saag, peitel, kirves, künakirves.[2]
Kasutati erinevaid lõikeviise: tasapinnalised väljalõiked, reljeefne, azuurne, pealepandav nikerdus, kõrgreljeefne ja skulptuurne nikerdus. Kasutati erinevaid puiduliike, valik sõltus detaili kasutusotstarbest – keeruline reljeefne ning skulptuurnikerdus tehti valdavalt pärnast või kasest. Pealepandavad suuremad nikerdused pärnast, väiksemad vahtrast, kasest, pöögist, pirnist. Kuni 19. sajandi keskpaigani tehti nikerdusi käsitsi, abivahenditeks vineerisaed, peitlid, puurid, viilid, muud lõikevahendid.[3] Tänapäeval saab puidulõiget teha kas ainult CNC tööpinkidega või kombineerides seda käsitööga – põhivorm valmistatakse tööpingiga ette ja siis tehakse järeltöötlus käsitsi.[2]