Rosetta ja Philae | |
Organisatsioon | ESA |
---|---|
Stardi aeg | 2. märts 2004 |
Kanderakett | Ariane 5 |
Stardikompleks | Guajaana kosmosekeskus |
Missiooni kestus | 12 aastat 6 kuud 28 päeva |
Lõpetas tegevuse | 30. september 2016 |
COSPAR ID | 2004-006A |
SATCAT | 28169 |
Mass | 165 kg |
Suurused | 2,8 × 2,1 × 2 m |
Võimsus | 850 W |
Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko (67P) üksikasjalikuks uurimiseks. Rosetta viidi orbiidile ümber komeedi ning maandur Philae laskus komeedi pinnale. Rosetta viidi avaruumi 2. märtsil 2004 raketiga Ariane 5 ning jõudis komeedi juurde 6. augustil 2014. Maandur Philae laskus komeedi pinnale 12. novembril 2014.
Rosetta missioon otsustati lõpetada 2016. aastal, kui kogutud andmed viitasid sellele, et komeet suundub Jupiteri orbiidi poole ja sondi päikesepatareid ei suuda seetõttu piisavalt elektrit toota[1]. Missioon lõppes 30. septembril 2016, kui ESA insenerid kukutasid sondi komeedi pinnale[1]. Sond jätkas info kogumist kokkupõrkeni ja Rosetta kogutud info analüüs võtab aega aastaid[2].
Komeedi detailse uurimise plaane hakati kavandama pärast Halley komeedi külaskäiku 1986. aastal. Esmane plaan tuua mõnelt komeedilt proov osutus liialt kalliks. 1993. aastal jäädi plaani juurde uurida lähedalt komeeti ning luua robot, mis suudaks laskuda komeedi pinnale. Kavas oli lennutada Rosetta 12. jaanuaril 2003 komeedi 46P/Wirtanen juurde, aga start lükkus edasi detsembris 2002 ebaõnnestunud raketi Ariane 5 stardi tõttu. Rosetta startis 2. märtsil 2004 7:17 GMT Guajaana kosmodroomilt.
Rosetta mõõtmed olid 2,8 m × 2,1 m × 2,0 m, päikesepaneelide kogupindala 64 m², sideantenni diameeter 2,2 m, kaal 2900 kg, sellest aparatuur 165 kg. Laskumismooduli Philae mõõtmed olid umbes 1 m × 1 m × 1 m, kaal 100 kg. Rosetta orbiidi kõrgus oli umbes 30 km, Philae laskus komeedile umbes seitse tundi.
Rosetta orbitaaljaamal oli 11 aparaati/seadet komeedi vaatlemiseks ja sondeerimiseks ultravioletis, nähtavas valguses, soojuskiirguse piirkonnas, raadiolainete abil, tolmuanalüsaatorid.
Philae akude ressurss oli 60 tundi.
Philae käppadel on harpuunid komeedi pinnast kinni hoidmiseks, aga nende väljutamine ei õnnestunud. Esimesel puutel komeediga põrkus Philae tagasi kilomeetri kõrgusele ning kukkus kaks tundi hiljem esmasest maandumiskohast kilomeeter eemal. Teisel puutel põrkus Philae veel seitsmeks minutiks üles ning kukkus lõpuks kraatri servale, kus jäi tugevasti kaldu. Kraatri serv varjab päikese, Philae päikesepatareid on valgustatud ainult 1,5 tundi komeedi 20-tunnise "ööpäeva" kestel. Sellest ei piisa Philae akude laadimiseks ning Philae uinus pärast akude tühjenemist. Enamus plaanitud eksperimente suudeti ära teha ning andmed Maale saata.
14. juunil 2015 teatas ESA, et 13. juunil 2015 kell 22:28 CEST saadi Philaega uuesti kontakt. Side Philaega lakkas uuesti 9. juulil 2015. Põhjuseks arvatakse Philae asendi muutust komeedist gaasi väljavoolu tõttu.
5. septembril 2016 teatas ESA, et Philae leiti 2. septembril 2016 kaameraga OSIRIS komeedi pinnast 2,7 km kõrgusel tehtud 5 cm lahutusega pildil. Philae on külili asendis väga kivisel pinnal suurema kaljunuki varjus.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rosetta (kosmoseaparaat) |