Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt. Mudelis iseloomustatakse seisundit sageli etteantud parameetrite väärtustega.
Seisundi muutumine on protsess.
Füüsika
Füüsikalise süsteemi seisund hõlmab tema kõiki füüsikalist huvi pakkuvaid muutlikke omadusi mingil hetkel.
Süsteemi seisund, mida on võimalik vaadelda, määratleb kõiki "vaadeldavaid" omadusi ja lubab selle abil teha ennustusi kõigi mõõdetavate füüsikaliste suuruste kohta. Kui need suurused on sõltuvuses (nagu näiteks termodünaamikas), piisab sellest, kui esitada kindel valik suurusi, millega on võimalik süsteemi seisundit kindlalt määratleda. Kitsamas mõttes võibki sellisel juhul seisundi all mõista füüsikaliste suuruste miinimumhulka, mida teades on võimalik arvutada süsteemi muude vaadeldavate suuruste väärtusi.
Füüsikaline süsteem võib olla eri seisundites. Vaadeldava süsteemi võimalike seisundite hulk moodustab faasiruumi.
Füüsika harudes määratletakse seisundit erinevalt:
- klassikalises mehaanikas on liikuva keha seisund määratletav asukoha ja impulsi abil;
- klassikalises mehaanikas on seisva keha seisund määratletav asukoha ja raskuskeskme impulsi, keha orientatsiooni ning pöördeimpulsi kaudu ümber raskuskeskme;
- paljude massipunktidega klassikalises statistilises mehaanikas on seisund (täpsemalt mikroseisund) määratletav iga üksiku massipunkti asukoha ja impulsi abil;
- termodünaamikas on seisund määratletav makroskoopiliste suuruste nagu maht, rõhk, temperatuur, sisemine energia, magnetiseeritus, mille abil on võimalik arvutada süsteemi seisundite erinevusi kõigi teiste makroskoopiliste suuruste puhul.
- füüsikalises keemias on seisund määratletav nii termodünaamiliste suuruste kui ka erinevate ainete massiosade abil;
- elektromagnetilise välja seisund on määratletav välja elektrilise ja magnetilise tugevuse abil igas välja punktis ja ajavahemikus;
- kvantmehanikas on seisund määratletav seisundivektori abil;
- kvantstatistikas on osakeste süsteemi seisund määratletav kõigi võimalike üksikseisundite koondite klasside (Besetzungszahl, Klasseneinteilung, Data binning) abil.
Tehniliste süsteemide puhul, eeskätt aga juhtimissüsteemide teoorias, kasutatakse terminit olek (inglise k. state), mida kirjeldatakse olekumuutujatega (state variables[1]).