Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastalSetomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq ), ka setud ja setukesed , on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal . Setode üldarv on ligi 10 000.[viide?
Vanavene kroonikais on setod tuntud kui Pihkva tšuudid . Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele lõuna poole, hõlmates suuremat osa Pihkva Emajõe (Velikaja jõgi ) valgalast. Põhja pool ulatusid setode valdused Oudovani . Krivitšite hõimu saabudes 7. sajandil taandus osa setosid loodesse Ugandi maakonda, osa jäi kohale ja teatud määral venestus.
Tänapäeval elab suur osa setosid Tartus ja Tallinnas . Pärast 1991 . aastat jäi osa setosid Venemaa poolele Petseri rajooni . Setosid elab ka Venemaa Föderatsiooni Krasnojarski krais , kuhu asuti ümber Setomaal valitseva maanappuse tõttu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses[1]
Setod on õigeusklikud , kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest ), milles on palju vene mõjusid.
17. juunil 2010 lisas Venemaa valitsus setod 46. rahvusena väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja[2] [3]
Seto tähtpäevi
7. jaanuar – Jeesuse Kristuse sündimise püha – talsipühi
14. jaanuar – Issanda ümberlõikamise püha; püha Vassili Suure mälestuspäev, "vana" uus aasta
19. jaanuar – Jumalailmumise, Issanda ristimise püha, viirist'mine
15. veebruar – Issanda vastuvõtmise püha, kündlepäiv
8 päeva enne suurt paastu – hingedepäiv , surnuaiapüha
neljapäev enne suurt paastu – paabapraasnik
pühapäev enne suurt paastu – andeksandmise pühapäev, maasenits
7-nädalane suur paast (liikuv tsükkel enne ülestõusmispüha)
6. märts – ahunapäiv
nädal enne ülestõusmispüha – Issanda Jeruusalemma minemise püha, palmipuudepüha e urbõpäiv
nädal pärast ülestõusmispüha, antipaasa – Tooma pühapäiv, ollõtuspühi, kollapühapäiv
9 päeva pärast ülestõusmispüha – hingedepäiv , rõõmu kuulutamine surnutele, raadovits , surnuaiapüha
6. mai – suurkannataja Georgiuse mälestuspäev – jüripäiv
12. mai – räüsäpäiv
22. mai – püha ülempiiskopi Nikolai Imetegija mälestuspäev, migulapäiv
40 päeva pärast ülestõusmispüha, neljapäev – Issanda taevaminemise püha, suur ristipäiv
laupäev enne suvistepühi – vanemate laupäev, uinunute mälestuspäev
7 nädalat pärast ülestõusmispüha – kolmainu Jumala püha, suvistepühi , nelipühi
7. juuli – Ristija Johannese sündimise püha – jaanipäiv
12. juuli – pühade ülemapostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäev, piitrepäiv
juulikuu viimane reede – suurkannataja Paraskeva mälestuspäev, päätnits
2. august – püha prohvet Eelija mälestuspäev, iljapäiv
7. august – püha õiglase Anna, Jumalasünnitaja ema mälestuspäev – annepäiv
19. august – Issanda muutmise püha – paasapäiv
28. august – Jumalasünnitaja Neitsi Maria uinumise püha, maarjapäiv
1. september - suussevõtupüha, tähistati viljakoristuse lõppu ning küpsetati selle puhul uudisviljast leib, mida söödi ("võeti uusi ande suusse")
11. september – eelkäija Ristija Johannese pea maharaiumise päev, ivanaskorona, porovikupäiv
21. september – neitsi Maarja sündimise püha, väike maarjapäiv
27. september – risti ülendamise püha, vissenja
14. oktoober – Jumalasünnitaja Neitsi Maria kaitsmise püha, maa-mihklipäiv
laupäev enne suurkannataja Dimitri mälestuspäeva 8. novembril – hingedepäiv, Midrosk , surnuaiapüha
10. november – püha vagamärter Paraskeva mälestuspäev, rämman
11. november – suurkannataja Anastasia mälestuspäev, nahtsipäiv
21. november – pühade peaingel Miikaeli ning kõigi ilmihuta vägede mälestuspäev, mihalapäiv
4. detsember – neitsi Maarja templisseviimise püha, leemeti-maarjapäev
9. detsember – suurkannataja Georgiuse mälestuspäev – väike (talvine) jüripäiv
19. detsember – püha ülempiiskop Nikolai Imetegija mälestuspäev, (talvine) migulapäiv 
