Siim Kabrits (sündinud 4. juulil 1979 Tartus[1]) on Eesti poliitik ja ettevõtja. Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 XII Riigikogu liige
Siim Kabrits lõpetas 1997. aastal Tõrva Gümnaasiumi[2], 2000. aastal Tallinna Majanduskooli majandusõiguse erialal ja 2007. aastal bakalaureuseõppes Tartu Ülikooli Õigusinstituudi.[3][4]
Ta on juhtinud firmat OÜ Conesco Eesti ja on olnud OÜ Riguali (tuntud kaubamärgi "Maailma viljad" järgi) nõukogu liige.[4] Ta on 2011. aastal asutatud OÜ Berry Group müügidirektor ja 2014. aastal asutatud OÜ Chaga looja, mis ekspordivad Eesti loodustooteid ja toorainet.[5][6]
Ta on ka Arengufondi 2015. aasta Eesti Arenguidee konkursi võitnud idee "Organic Estonia" üks autoritest.[7][8] Ta on pidanud ka ettekandeid ja osalenud aruteludel maheteemade üle.[9][10][11]
2016. aastal pälvis tähelepanu Eesti maheõunte ekspordiprojekt, mille käigus eksporditi Saksamaale ja Poola üle 700 tonni maheõunu.[12][13] Selle ettevõtmise eest valis ajaleht Sakala Siim Kabritsa 2016. aasta Viljandimaa aasta eksportööriks.[14]
Ta oli Eesti Maasikakasvatajate Liidu loomise eestvedaja ja tema idee alusel ja eestvedamisel korraldati esimene Eesti maasikafestival.[15]
Ta oli alates 14. maist 1999 kuni 15. märtsini 2022 ISAMAA erakonna liige[16]. Muu hulgas oli ta oli Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Kesklinna osakonna esimees.[4] Alates 8. oktoobrist 2022 kuulub ta erakonda Parempoolsed.[17]
Ta kandideeris 1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Karksi vallas valimisliidus Mulgimaa, kogus 98 häält ja sai Karksi vallavolikogu liikmeks.[18] 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Tallinnas, kogus 56 häält[19] ja sai asendusliikmeks (2009–2011). 2013. aastast on ta Tallinna linnavolikogu liige.[20]
2018. aastal kutsusid Mulgimaa omavalitsusjuhid Siim Kabritsa Mulgimaa vanemaks.[21][22]
2011. aasta Riigikogu valimistel sai ta 980 häält ning pääses Riigikokku Helir-Valdor Seederi asendusliikmena.[23][24] Tema volitused Riigikogus lõppesid 26. märtsil 2014.[25]
Ta oli Riigikogu õiguskomisjoni liige ja komisjoni juhtivmenetleja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE)[26], politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (158 SE)[27], samuti abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse (308 SE) puhul.[28]
Ta oli Riigikogu Mulgimaa toetusgrupi esimees[29], mille raames aitas kaasa Mulgikuu toimumisele Tallinnas[30], Tallinnas tegutseva Mulkide seltsi tööle, tööle mulgi keele ja kultuuri eest seismisel ning Oma Mulgimaa arenguprogrammile.[31]
Detsembris 2013 võttis Riigikogu 48 poolt- ja 23 vastuhäälega vastu seaduseelnõu 493 SE, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama alates 2014. aasta juulist deklareerima käibedeklaratsiooni lisas kõiki müügi- ja ostuarveid, kui arvete summa ühe tehingupartneri lõikes on vähemalt 1000 eurot. Ainsa koalitsioonisaadikuna hääletas eelnõu vastu IRL liige Siim Kabrits.[32] Seitse päeva hiljem teatas Eesti president Ilves oma otsusest jätta seadus välja kuulutamata, kuna sellise kohustuse panemine ettevõtjatele polevat piisavalt motiveeritud ehk seaduse eelnõus tuleb põhjendada, miks antud piirang sobib eesmärgi saavutamiseks ning kas on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem.[33] Pärast seaduseelnõus tehtud muudatusi kuulutas president seaduse välja 2014. aasta mais.[34]
1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seoses süüdistas Karksi vallavanem Arvo Maling Kabritsat häälte ostmises viina eest, mida Kabrits nimetas laimuks.[40][41] Komisjon otsustas mitte tühistada Karksi valla eelhääletuse tulemusi.[42] Hiljem leppisid osapooled ära ja juhtum arvati lõpetatuks.[43]
Novembris 2011 paljastas Eesti Televisiooni saade "Pealtnägija", et Kabritsa firma OÜ Alistar Consultile kuulub 1/3 korterist Tallinnas Kooli 1/3, kuhu on registreeritud 147 jõuka Venemaa ja Valgevene kodaniku firmad (elamislubade skandaal).[44] Kabrits eitas oma seotust Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi äriga, kus pakuti Vene miljonäridele teenust hõlbustatud korras elamisloa taotlemiseks fiktiivse äriühingu abil.[45] Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon leidis, et Kabritsa tegevuses ei tuvastatud korruptsioonivastase seaduse rikkumist, kuna erikomisjonil puuduvad andmed, et Kabrits oleks saanud rahalist või muud kasu temale kuuluva OÜ Alistar Consulti osalises omanduses oleva OÜ Centennial Investmentsi tegevusest. Jaanuaris 2012 müüs Kabrits oma osaluse Kooli 1/3 majas.[46] Kalle Laaneti juhitud uurimiskomisjon tuvastas, et elamislubade vahendamisega tegeles Stelmach ning, et puudub kinnitus, et Kabrits oleks ise selle teenuse osutamisega tegelenud või sellest teadlik olnud.[47]
Skandaaliga seoses püüdis ajakirjanduses tähelepanu ka Siim Kabritsa katse eemaldada oma elulooartiklist eestikeelses Vikipeedias lõik elamislubade skandaali teemal.[48][49][50]
2017. aasta lõpul algatas politsei Kabritsa ja Paavo Otsuse ettevõtte OÜ Mulgi Õuna osas kriminaalmenetluse, kuna ettevõtte müüdavate õunte päritolu oli segane ning sellest tulenevalt kahtlustati kelmust, dokumentide võltsimist, võltsitud dokumendi kasutamist ning raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumist.[51] Praeguseks on Siim Kabrits müünud oma osaluse ettevõttes maha ja tagantjärele tunnistanud, et kokkuleppe kohaselt pidi ettevõtte tegevjuht selgitama, mis õuntega on tegemist, ning ta nentis, et kommunikatsioon jäi puudulikuks.[52]
Tema vanaema on Eesti Kongressi liige ja Haapsalu koduloomuuseumi direktor aastail 1974–1992 Õnne-Eha Kabrits, vanaisa oli Haapsalu rajooni peaveterinaararst (aastast 1964 kuni oma elu lõpuni 1990. aastal) Aksel Kabrits. Haapsalu raekoja ees on Haapsalu Linnavolikogu poolt tellitud pink Haapsalus pikalt töötanud Kabritsatele.[53]
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
((netiviide))
: välislink kohas |pealkiri=
(juhend)