Sündmused maailmas
Majandus ja poliitika
- 1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis.
- 1600 asutati Briti Ida-India Kompanii.
- 1600–1629 toimus Poola-Rootsi sõda.
- 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai.
- 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast.
- 1602 – asutati Hollandi Ida-India Kompanii. Sellest sai maailma esimene börsiettevõte ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone.
- 1602–1663 toimus Hollandi-Portugali sõda.
- 1603 – Tokugawa šogunaadi algus Jaapanis.
- 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas James I all (Šotimaal James VI).
- 1604 – asutati Tomski linn Siberis.
- 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased Püssirohuvandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas.
- 1606 – Inglismaal asutati Virginia Kompanii.
- 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane Willem Janszoon
- 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas Virginia koloonia
- 1608 – Henry Hudson otsis Kirdeväila ja jõudis Novaja Zemljani
- 1608 – asutati Québeci linn Uus-Prantsusmaal
- 1609 – John Rolfe (Pocahontase abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis Jamestownis esimesena edukalt tubakakasvatust; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad
- 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika Loodeväila, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril
- 1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes
- 1610–1617 toimus Ingeri sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes Stolbovo rahuga
- 1611–1613 Kalmari sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes Knäredi rahulepingu allkirjastamisega
- 1611 – Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus
- 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon Hasekura Tsunenaga juhtimisel viis saatkonna Rooma
- 1613 – Moskva tsaaririigis tuli võimule Romanovite dünastia
- 1613 – Jaapanis kehtestati sakoku poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani
- 1614 – Hollandis asutati Austraalia Kompanii.
- 1616 – asutati Taani Ida-India Kompanii
- 1616 – omandas Hollandi kaupmees Pieter van den Broecke esimese eurooplasena Jeemenist elus kohvipõõsad, mille viis Amsterdami botaanikaaeda
- 1618–1648 Kolmekümneaastane sõda
- 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias Jayakarta linna ja rajas Bataavia (praegune Jakarta)
- 1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621)
- 1621 – asutati Hollandi Lääne-India Kompanii
- 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia Taiwani saarel
- 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast
- 1624–1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina
- 1627 – kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli
- 1627 – mandžude esimene sissetung Koreasse
- 1627–1628 La Rochelle'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal
- 1628 – asutati Portugali Ida-India Kompanii
- 1628 – asutati Krasnojarski linn Siberis
- 1629 – Altmargi vaherahu, Rzeczpospolita ja Rootsi vahel
- 1631 – Magdeburgi rüüstamine, mille käigus suuresti hävitati protestantlik Magdeburg
- 1632 – asutati Jakutski linn Siberis
- 1633 – sultan Murad IV keelas Türgis suitsetamise
- 1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634)
- 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele
- 1636 – mandžud rajasid Hiinas Qingi dünastia
- 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse
- 1637 – tulbimaania tipp
- 1639 – Ivan Moskvitin jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini
- 1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel
- 1641 – Holland vallutas Portugalilt Malaka (Malaka lahing)
- 1642 – Kurbat Ivanov joonistas esimese Vene kaardi Kaug-Idast
- 1642 – hollandlane Abel Tasman sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi Tasmaaniat ja Uus-Meremaad, 1643 Fidžit
- 1642 – Semjon Dežnjovi retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad tšuktšidega
- 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid Kollasel jõel, põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt
- 1642–1651 Inglise kodusõda rojalistide ja Inglise parlamendi vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal
- 1643 – Kurbat Ivanov jõudis esimese eurooplasena Baikali järveni
- 1644 – Mingi dünastia lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia
- 1645 – Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel
- 1645 – avati Veneetsias Euroopa esimene kohvik väljaspool Maltat
- 1645–1669 Kreeta sõda Veneetsia ja Türgi vahel (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine)
- 1648 – Vestfaali rahulepingud, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda ning mis on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus
- 1648 – Fronde Prantsusmaal
- 1648–1667 Uputus Poolas, sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga
- 1648 – läbisid Fedot Popov ja Semjon Dežnjov esimeste eurooplastena Beringi väina
- 1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu
- 1649 – hukati Inglise kuningas Charles I
- 1649–1660 Inglise vabariik
- 1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal, mille käigus toimus 1649. aastal ka Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest
- 1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili
- 1654 – Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla
- 1654–1667 Vene-Poola sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale Kiievi ja Smolenski
- 1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658), mis lõppes Narva lähedal Vallisaare mõisas sõlmitud Vallisaare vaherahuga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad
- 1658 – Holland alustas kohvikasvatust Tseilonil, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas
- 1659 – Pürenee rahuleping
- 1660 – Inglise restauratsioon ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas Charles II võimu alla
- 1660 – Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel
- 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja
- 1661 – Kärde rahu Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel
- 1662 – Lõuna-Mingi dünastia lõpp Hiinas
- 1662 – kehtestas Inglise parlament trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada autoriõiguse kujunemise alguseks
- 1663 – Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi
- 1664 – asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii
- 1665–1683 Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika
- 1665–1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast
- 1666 – leidis aset Londoni suur tulekahju, mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren
- 1666–1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671)
- 1667–1700 Suur Türgi sõda Osmanite riigi ja Pühaks Liigaks ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga
- 1667–1668 Devolutsioonisõda Hispaania Madalmaades Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel, mis lõpetati Aacheni rahuga
- 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja
- 1669 – sultan Mehmed IV saadik Soleiman Agha tutvustas pariislastele kohvi
- 1670 – Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii
- 1671 – asutati Taani Lääne-India Kompanii
- 1672–1678 Prantsuse-Hollandi sõda
- 1672–1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676)
- 1673 – Wuppertal-Ronsdorfis asutati Saksamaa esimene kohvik
- 1675 – Charles II püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda
- 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel
- 1676–1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681)
- 1682 – asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii
- 1683 – Viini lahing, millega lõpetati Osmanite riigi edasitung Euroopasse
- 1683 – avas Jerzy Franciszek Kulczycki sõjasaagiks saadud kohviube kasutades Viinis esimese kohviku
- 1683–1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699)
- 1684 – Guangzhou lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel
- 1686–1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699)
- 1688 – Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia
- 1689 – Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra
- 1689 – algas teine saja-aastane sõda, mis hõlmas sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi ja Prantsusmaa vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed
- 1689 – Nertšinski rahu Venemaa ja Qingi Hiina vahel
- 1689 – Peeter I tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele
- 1690 – Boyne'i lahing Iirimaal, mis lõppes William III võiduga James II vägede üle
- 1691 – jakobiitide mäss Šotimaal
- 1694 – asutati Bank of England, mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest keskpankadest.
- 1695 – asutati Bank of Scotland
- 1699 – Karlowitzi rahuleping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust
- 1700 – algas Põhjasõda (1700–1721)
Kirjandus
- 1599–1641 Globe'i teater Londonis
- 1602 – Shakespeare, "Kaheteistkümnes öö" (esietendus)
- 1602 – Shakespeare, "Hamlet" (esietendus)
- 1604 – Shakespeare, "Othello" (esietendus)
- 1605 – Strasbourgis hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien
- 1605 – ilmus Miguel de Cervantese romaani "Don Quijote" esimene osa (teine osa ilmus 1615)
- 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé'i pastoraalromaan "L'Astrée" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil
- 1608 – ilmus "Kuningas Lear"
- 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu
- 1611 – Shakespeare, "Torm" (esietendus)
- 1611 – ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge
- 1612 – Luis de Góngora "Lugu Polyphemosest ja Galateast"
- 1614 – Giambattista Marino "La lira"
- 1616 – George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast
- 1623 – Shakespeare, "Macbeth" (esmatrükk)
- 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France
- 1633 – William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix"
- 1636 – Pierre Corneille' tragöödia "Le Cid" esietendus
- 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid
- 1644 – John Miltoni "Areopagitica"
- 1656–1957 Blaise Pascali "Provintsikirjad"
- 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit
- 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer
- 1665 – François de La Rochefoucauld' "Maksiimid"
- 1667 – Jean Racine'i tragöödia "Andromache"
- 1667 – John Miltoni "Kaotatud paradiis"
- 1668–1694 Jean de La Fontaine'i "Valmid"
- 1666 – Molière'i "Misantroobi" esietendus
- 1668 – John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks
- 1675 – William Wycherley "The Country Wife"
- 1678 – John Bunyani "The Pilgrim's Progress"
- 1678 – John Drydeni "Oidipus"
- 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel"
- 1680 – Louis XIV rajas teatri La Comédie française
- 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe"
- 1688 – Aphra Behni "Oroonoko"
- 1690 – asutati Roomas Pontificia Accademia degli Arcadi Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks
- 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur"
- 1695–1697 Pierre Bayle'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija
- 1697 – ilmus Charles Perrault' muinasjutukogu
- 1699 – Kong Shangreni näidend "Virsikuõielehvik" Mingi dünastia langusest
Muusika
- 1601 – Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper
- 1606 – Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst)
- 1607 – Claudio Monteverdi "Orpheus", varaseim ooper, mis on seni mängukavades
- 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
- 1618 – René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
- 1619 – Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
- 1619 – Michael Praetorius, "Syntagma Musicum"
- 1637 – avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
- 1638 – (?) Gregorio Allegri, "Miserere"
- 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge passioonid" (2014)
- 1650 – Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
- 1651 – "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
- 1656 – "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper
- 1674 – Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
- 1676 – Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"
- 1685 – sündisid Johann Sebastian Bach, Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti
- 1688 – Henry Purcell, "Dido ja Aeneas"
- 1691 – Andreas Werckmeister, "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht"
- 1692 – (?) Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne)
- 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus)
Teadus ja filosoofia
- 1600 – Giordano Bruno hukkamine
- 1603 – asutati Accademia dei Lincei
- 1604 – ilmus James VI traktaat "A Counterblaste to Tobacco"
- 1605 – Leonardus Lessius kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust
- 1607 – Eukleidese "Elemendid" tõlgiti hiina keelde
- 1609 – Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste
- 1610 – Galileo Galilei "Sidereus Nuncius"
- 1610–1633 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus
- 1620 – Francis Baconi "Novum Organum"
- 1625 – Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste
- 1626 – Francis Baconi "Uus Atlantis"
- 1626 – jesuiit Nicolas Trigault leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni
- 1627 – Michał Boym tutvustas Hiinas esimest korda heliotsentrilist maailmasüsteemi
- 1628 – William Harvey "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel"
- 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist"
- 1635 – kardinal Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia
- 1637 – René Descartes'i "Arutlus meetodist"
- 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi
- 1641 – René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast
- 1646 – Thomas Browne nimetas oma teost "Pseudodoxia Epidemica" esimesena entsüklopeediaks
- 1651 – Thomas Hobbesi "Leviaatan"
- 1651 – William Harvey' "Uurimusi loomade paljunemisest"
- 1659 – Henry More'i "Hinge surematus"
- 1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi
- 1660 – Antoine Arnauld' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika
- 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist"
- 1662 – ilmus Port-Royali loogika
- 1662 – Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt
- 1664 – ilmus postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest"
- 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans" ("Õpetatute ajakiri")
- 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions")
- 1665 – Robert Hooke'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk"
- 1665 – Athanasius Kircher omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele
- 1666 – Isaac Newtoni annus mirabilis, legendaarne üliviljakas loominguperiood
- 1666 – Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm"
- 1670 – Baruch Spinoza "Teoloogilis-poliitiline traktaat"
- 1671 – Marcello Malpighi "Taimede anatoomia"
- 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat
- 1672 – Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest"
- 1675 – Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676)
- 1676 – Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana)
- 1677 – Baruch Spinoza "Eetika" (postuumselt)
- 1687 – Isaac Newtoni "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
- 1687 – Prospero Intorcetta avaldas Confuciuse teoste ladina tõlke
- 1689 – John Locke'i "Second Treatise on Civil Government"
- 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul
- 1694 – Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk
- 1695 – saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel
- 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi
- 1696 – Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi
_-_Santa_Maria_della_Salute_-_Le_due_cupole_e_i_due_campanili.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
_-_Village_Kermis_in_Schelle_with_Self_Portrait.jpg)
;_Anthony_Van_Dyck.jpg)
_-_Artemisia_Gentileschi.jpg)
_-_Google_Art_Project.jpg)
_-_Still_Life_with_Bowl_of_Citrons_-_Google_Art_Project.jpg)
.jpg)
.jpg)
(Jan_Abrahamsz._Beerstraten).jpg)
_BHL786604.jpg)
