See artikkel on aasta kohta. Filmi kohta vaata artiklit 1900 (film)

1900. aasta (MCM) oli 19. sajandi 100. aasta.

• 10.–12. veebruar (vkj 29.–30. jaanuar) – Viljandis toimus V karskuskongress, kus uueks karskusseltside kesktoimkonna esimeheks valiti Villem Reiman^[1]. Reiman juhtis Eesti ala karskusliikumist 1917. aastani^[1].
• 18. aprill (ukj) – kinnitati Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi "Kalev" põhikiri^[2].
• 13. mai (vkj 30 aprill) – Tallinnas Toompeal pühitseti sisse Aleksander Nevski katedraal^[1].
• 25. juuni (ukj) – toimus Tartu-Riia jalgrattavõistlus, mille pikkus oli 226 versta (u 241 km)^[2].
• 30. juuni (vkj 18. juuni) – Tallinna saabus Viljandist esimene rong^[1].
• 14. juuli (vkj 1. juuli) – hakkas kehtima riigi viinamonopol^[3]. Selle tagajärjel hakati kinni panema paljusid mõisakõrtse^[3].
• 6. august (ukj) – Narvas toimus esimene jõumeeste võidutõstmine, kus kuuest osalejast võitis Mihkel Neelus^[2].
• 2. detsember (vkj 19. november) – Tartus toimus Aleksander Lätte sümofooniaorkestri esimene kontsert^[1].
• 17. detsember (ukj) – spordiselts Taara tähistas esimest aastapäeva^[2].
• Pärnus hakkas tööle tselluloosivabrik Waldhof^[1].
• Aleksander Läte asutas esimese sümfooniaorkestri.

• 14. jaanuar – Roomas esietendus Giacomo Puccini ooper "Tosca" .
• 14. märts – USA-s võeti kasutusele kullastandard.
• 14. aprill – Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI).
• 1. mai – toimusid suured pidustused seoses Pariisi maailmanäitusega.
• 14. mai – avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).
• 24. juuni – Venemaa nõudis vene keele kasutuselevõtmist riigikeelena Soomes.
• 19. juuli – õnnistati sisse Pariisi metroo.
• 21. august – Pariisis kinnitati RHK-1
• 2. september – Suurbritannia annekteeris Transvaali.
• 14. oktoober – ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine".
• 3. november – Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan".
• 7. november – William McKinley valiti teist korda USA presidendiks.
• 12. november – Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas 50 860 801 inimest.
• 30. november – väljastati patent nr 3183 esisillaveole. Sõiduk Carl-Gräf-Wagen asub praegu Viini tehnikamuuseumis.
• 1. detsember – Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit.
• 9. detsember (vkj 26. november) – Riias asutati ametlikult korporatsioon Vironia, esimene eestlaste üliõpilaskorporatsioon.
• 14. detsember – Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks.
• Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1900

• 4. jaanuar – Mihkel Hurt, Eesti kohtunik
• 22. veebruar – Luis Buñuel, hispaania filmirežissöör
• 7. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
• 29. märts – Erni Hiir, eesti luuletaja
• 30. märts – Herbert Must, Eesti kohtunik
• 10. mai – Cecilia Payne-Gaposchkin, Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik
• 20. mai – Ferdinand Ilves, Puurmani ja Kursi vallavanem
• 23. juuni – Hugo Kolk, Eesti sõjaväelane
• 29. juuli – Antoine de Saint-Exupéry, prantsuse kirjanik ja lendur
• 13. august – Valfried Gutmann, Eesti sõjaväelane
• 3. september – Urho Kaleva Kekkonen, Soome 8. president
• 4. oktoober – August Mälk, eesti kirjanik
• 23. oktoober – Karl Jürison, Rohuteadlaste Koja esimees
• 5. november – Philip MacDonald, inglise stsenarist ja kirjanik
• 16. detsember – Ida Urbel, eesti ballettmeister ja lavastaja
• 19. november – Anna Seghers, Saksa kirjanik
• 27. detsember – Hans Stuck, saksa-austria autovõidusõitja

 Pikemalt artiklis Surnud 1900

• 20. jaanuar – John Ruskin, inglise kirjanik, kunsti- ja ühiskonnakriitik
• 6. märts – Carl Bechstein, Saksa klaverivabrikant
• 6. märts – Gottlieb Daimler, Saksa insener ja leidur, esimesi autotööstureid
• 19. aprill – Ivan Aivazovski, Vene maalikunstnik
• 26. juuni – Jaan Jung, Eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane
• 4. august – Issaak Levitan, Vene maalikunstnik
• 12. august – Wilhelm Steinitz, Austria/USA maletaja
• 12. august – Vladimir Solovjov, Vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik
• 25. august – Friedrich Nietzsche, Saksa filosoof
• 30. november – Oscar Wilde, iiri päritolu inglise kirjanik

• 1900. aastal oli riikide rahvaarv miljonites järgmine:
  • Hiina – 350
  • India – 294
  • Venemaa – 146; (Euroopa osas – 106,1)
  • USA – 76,1
  • Saksamaa – 56,3
  • Jaapan – 45,4
  • Suurbritannia ja Iirimaa – 41,4
  • Prantsusmaa – 38,9
  • Itaalia – 32,4
  • Austria – 26,1
  • Belgia – 6,7
  • Holland – 5,1
  • Rootsi – 5
  • Šveits – 3,3
  • Taani – 2,2
  • Norra – 2,2

• Pariisi Montmartre'i linnaosas tegutses 127 bordelli.