Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon , mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana .
"Euroopa akadeemia" kontseptsioon esitati 1985. aastal Pariisis Euroopa teadusministrite kohtumisel. Seejärel korraldas Kuninglik Selts 1986. aastal Londonis teadlaste , ühiskonnategelaste ja poliitikute osavõtul kokkusaamise, kus akadeemia loomise idee leidis lõpliku heakskiidu.[1]
Akadeemia asutamiskoosolek toimus 1988 . aasta septembris Cambridge 'is. Assotsiatsioon sai nimeks Academia Europaea. Presidendiks valiti Briti teadusjuht Arnold Burgen. Esimene plenaaristung peeti Londonis 1989. aasta juunis.[1]
Akadeemia struktuur
Akadeemias on moodustatud järgmised sektsioonid:
Ajalugu ja arheoloogia
Klassikaline filoloogia ja orientalistika
Lingvistika
Kirjandus ja teatriteadus
Muusikateadus ja kunstiajalugu
Filosoofia , teoloogia ja religiooniuuringud
Käitumisteadused (hõlmab antropoloogiat , haridusteadust ja psühholoogiat )
Sotsiaalteadused
Majandus- ja juhtimisteadus
Õigusteadus
Matemaatika
Informaatika
Füüsika ja inseneriteadused
Keemia
Geo- ja kosmoseteadused (hõlmab klimatoloogiat , geo- ja mereteadusi, astronoomiat ja kosmoseuuringuid)
Biokeemia ja molekulaarbioloogia
Rakubioloogia (hõlmab raku- ja arengubioloogiat , geneetikat , kliinilisi teadusi ning farmakoloogiat ja toksikoloogiat )
Füsioloogia ja meditsiin (hõlmab füsioloogiat ja biofüüsikat , neuroteadust , immunoloogiat ja mikrobioloogiat )
Organismide bioloogia (organismic biology ) ja evolutsioonibioloogia (hõlmab populatsiooni- ja keskkonnabioloogiat, biosüstemaatikat ja evolutsioonibioloogiat)
Applied and Translational Biology (hõlmab kliinilisi teadusi, õendusteadust, toidu- , põllumajandus- , kalandus- ja metsandusteadust ning rakenduseluteadusi)
Akadeemia liikmeskond
Akadeemial oli 2016. aasta juuli seisuga umbes 4000 liiget, kelle seas on juhtivaid eksperte täppis- , loodus- , tehnika- , sotsiaal- , humanitaar- ja arstiteaduste alal.[2]
Liikmesuse statistikat
2018. aasta jaanuari seisuga on akadeemial enim liikmeid Suurbritanniast – neid on ligikaudu 670 inimest. Saksamaa liikmete arv on umbes 560 inimest (2015. aasta keskel lähenes 500-le), Prantsusmaa 460 (2015. aasta keskel lähenes 400-le) ja Itaalia liikmete arv umbes 260 inimest. Hollandi liikmeid on üle 200; üle 100 liikme on Šveitsist , Rootsist , Belgiast , Hispaaniast ja Austriast .[3] Võrdluseks – Eestist on 17, Soomest 65, Venemaalt 75, Lätist 5 ja Leedust 2 liiget[4] .
Välisliikmed
Enim välisliikmeid on akadeemias Ameerika Ühendriikidest – neid on 2018. aasta jaanuari seisuga 161 inimest.[3] [4]
Eesti teadlastest akadeemia liikmed
Ajalugu ja arheoloogia
Biokeemia ja molekulaarbioloogia
Füüsika ja inseneriteadused
Geo- ja kosmoseteadused
Tarmo Soomere , Eesti Teaduste Akadeemia presidentÜlo Mander , eesti maastikuökoloogÜlo Langel, eesti biokeemik Filmi-, meedia ja visuaaluuringud
Filosoofia, teoloogia ja religiooniuuringud
Informaatika
Kirjandus ja teatriteadus
Lingvistika
Sotsiaalteadused
Eestiga seotud akadeemia liikmed
Michael North , Tartu Ülikooli audoktor (2014)Olavi Granö , Eesti Geograafia Seltsi auliige (2006)Svante Pääbo , Eesti Teaduste Akadeemia välisliige1988 – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof, Academia Europaea endine president, Tartu Ülikooli audoktor (2003), olnud Tartu Ülikooli eetikakeskuse kuratooriumi esimees
1989 – Richard Ernst , Šveitsi keemik , Nobeli auhinna laureaat (1991), Eesti TA välisliige (2002)
1989 – Frank Grosveld, Hollandi molekulaarbioloog , Tartu Ülikooli audoktor (2009)
1989 – Folke Sjöqvist, rootsi farmakoloog , Tartu Ülikooli audoktor (2000)
1989 – Olavi Granö , soome geograaf , Eesti Geograafia Seltsi auliige (2006)
1990 – Vladimir Toporov , vene filoloog , Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks liidreid
1990 – Vladimir Kotljakov, vene glatsioloog , Eesti Geograafia Seltsi auliige (1990)
1991 – Dmitri Knorre, Venemaa keemik ja biokeemik , Tartu Ülikooli audoktor (1996)
1991 – Risto Näätanen, soome ja Eesti psühholoog , Tartu Ülikooli professor
1992 – Sven Olving , eesti päritolu Rootsi füüsik ja tehnikateadlane
1992 – Janne Carlsson, rootsi mehaanikateadlane , Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (1996)
1992 – Roland Gorbatschev, eesti päritolu Rootsi geoloog , Eesti Geoloogia Seltsi auliige (2002)
1992 – Ferenc Mádl , Ungari õigusteadlane ja riigijuht , Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (2004)
1993 – Anne Buttimer, Iiri geograaf , Tartu Ülikooli audoktor (2004)
1996 – Endel Tulving , eesti päritolu Kanada psühholoog
1997 – Helmut Schwarz, saksa keemik, Eesti TA välisliige (2002)
1998 – Svante Pääbo , eesti päritolu Rootsi paleogeneetik
1998 – Staffan Ulfstrand , rootsi loomaökoloog , Tartu Ülikooli audoktor (2000)
1999 – Paavo Uronen, soome automaatikateadlane , Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (1996)
2001 – Björn Wittrock, rootsi sotsiaalteadlane , Tartu Ülikooli audoktor (2003)
2008 – Reinhard Wilhelm, saksa arvutiteadlane , Tartu Ülikooli audoktor (2008)
2012 – Markku Tapio Kulmala, soome füüsik, Tartu Ülikooli audoktor (2008)
2012 – Michael North , Saksa ajaloolane , Tartu Ülikooli audoktor (2014)