Acanthophis | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Selts |
Soomuselised Squamata |
Alamselts |
Maolised Serpentes |
Infraselts |
Alethinophidia |
Ülemsugukond |
Colubroidea |
Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
Alamsugukond |
Pärismürknastiklased Elapinae |
Perekond |
Acanthophis Daudin, 1803 |
Acanthophis (eesti keeles ka surmarästikud) on mürknastiklaste sugukonda kuuluv maoperekond, kuhu kuulub 4–15 liiki.
Perekonda Acanthophis liigitatakse roomajate andmebaasis järgmised maoliigid[1]:
Need maod (ka surmarästikud) on looduslikult levinud Austraalias, Uus-Guineal ja Indoneesias.
Surmarästikud võivad olla nii punast, oranži, halli, pruuni kui ka musta värvi.
Acanthopis perekonna maod on valdavalt loomtoidulised ja öise eluviisiga loomad. Päeval nad meelsasti magavad ja neid peetakse aeglasteks ja rahulikeks madudeks. Nii näiteks võib surmamadu Acanthophis antarcticus rünnata alles siis, kui teda katsuda püütakse, hammustus võtab neil kaua aega ja neid saab sel ajal hõlpsalt kinni püüda.[3]
Surmarästikute isased saavad suguküpseks (looduses) 22 kuu vanuselt ja emased 42-kuuselt.
Emased maod on vivipaarid[4], kes toovad hilissuvel või sügise hakul (Austraalias) ilmale 5–20 120–200 mm pikkust maopoega.
Surmarästikud liigitatakse inimeste suhtes mürkmadudeks. Nende hammustus võib esile kutsuda raske astmega mürgistuse.[5]
Surmarästikud on maailma ühed mürgiseimad roomajad.[viide?] Umbes pooled nende hammustatud inimestest surevad.[viide?]
Austraalias tehtud uurimuses, kus uuriti 29 surmarästikuhammustuse saanud inimest (15 neist maotalitajad ehek madudega tegelejad ja 14 vabas looduses), selgus, et üksnes 14 inimesel ilmnes mürgistus. 22 hammustada saanule oli osutatud esmaabi adekvaatse rõhksideme näol.[6]
Acanthopis madude hammustuse mõju organismidele saab püüda tagasi pöörata vastumürgi manustamisega. Acanthopis perekonna madude hammustuse korral võidakse veenisiseselt manustada spetsiaalselt välja töötatud vastumürki (biotest: hobune), mida loetakse toimivat nii Acanthophis antarcticus'e, Acanthophis pyrrhus'e, Acanthophis praelongus'e ja võimalik ka, et teiste Acanthophis'e perekonda liigitatud madude hammustuse korral.[7]
Annused ja ravi tulemused on suuresti varieeruvad, kuna sama perekonna madude süljenäärmete nõre keemiline koostis ja ka neurotoksiline toime võib erineda jm.[8]
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Acanthophis seisuga 24.04.2014.