Adolf Theodor Hahn (vene keeles Адольф Фёдорович Ган; 8. oktoober 1832 Uhhora, Jamburgi maakond – 1. august 1914 Narva) oli kaupmees, insener-tehnoloog, esimene Narva linnapea.[1]
Tema vanemad olid Friedrich Bernhard Theodor Hahn ja Dorothea Hahn.[2]
1851. aastal Hahn lõpetas kuldmedaliga Peterburi Tehnoloogia Instituudi insener-tehnoloogi erialal. Aastast 1855 elas Narvas.[3]
Aastatel 1873–1877 ja 1882–1884 oli Adolf Theodor Hahn Narva linnapea.[4]
1873. aastal muudeti tema ettepanekul vana kaluriküla Hungerburg heakorrastatud kuurordiks, mis on praegu Narva-Jõesuu linn.[5] Tema ja Aleksandr Novitski planeeringu järgi rajati kuurordi puitpitskaunistustega suvilad ja pansionid. Üks ilusamaid oli mere kaldale 1874. aastal valminud valgete sammaste ja portikustega Hahni maja ehk Capriccio villa.[5]
1875. aastal ehitati Narvas Pimeaia lõunaotsa trepp, mida nimetatakse Hahni järgi Hahni trepiks.[6][7]
1878. aastal sai ta Narva linna aukodanikuks.[3]
1882. aastal ehitati Narva-Jõesuusse Adolf Theodor Hahni projekti järgi kuursaal.[5]
Töötas Kreenholmi Manufaktuuri ühisuse direktorina.[8]