Aiakujundus (garden design) on aedade ja maastike kujundamise ning istutusplaanide koostamise protsess, mis on seotud kunsti, teaduse ja loodusega. Aeda võib kujundada aiaomanik ise või kogemuste ja teadmistega spetsialist.[1]
Aia asukoht võib selle kujundusvõtteid oluliselt muuta. Topograafilised maastikuelemendid ehk järsud nõlvad, vaated, künkad ja paljandid võivad määrata kujunduse erinevaid aspekte. Neid maastikuelemente saab kasutada erinevate muljete loomiseks.[2]
Samuti mõjutab kujundust aia asukoht. Linnakeskkond nõuab teistsuguseid kujundusvõtteid võrreldes maapiirkonnaga. Samuti võib tuuline rannikuala vajada erisugust kohtlemist kui kaitstud sisemaa koht.[3]
Aia pinnase kvaliteet mõjutab oluliselt aiakujundust. Muld mõjutab vee ja toitainete kättesaadavust, mulla mikroorganismide aktiivsust ja temperatuuri juurtetsoonis.
Siiski võib muldasid sobivamaks muutmiseks asendada või parandada. Tavaliselt parandatakse aiamulda lisades looduslikule aluspinnasele kasulikke materjale.[4]
Parasvöötme aedades võib lisaks murupinnale kasutada ka teisi materjale, nt kruusa ja multši, et tekitada aiale uus välimus. Tervikliku kujunduse loomiseks kasutavad disainerid pindade vahel erinevaid värve ja tekstuure.
Jalgradade kattematerjali valiku puhul peab mõtlema nii praktilisusele kui visuaalsele sobivusele. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata turvalisusele, hooldusele ja kattematerjali vastupidavusele kohas, kus on avalik ligipääs ja suurem kasutustihedus.[4]
Päikesevalgus on oluline taimede kasvu seisukohalt. Sellel on suur mõju kindla aiatüübi kujundamisel. Roosiaed varjulises keskkonnas hakkama ei saaks, teisalt aga hostad kuuma päikese käes ellu ei jääks.
Enamasti saab aednik ikkagi mõjutada, palju päikesevalgust taimed saavad. Istutades suuremaid varjutaimi või planeerides hoovi nii, et lillepeenrad jäävad kuuma päikese ajal suurte puude varju. Paljudes hoovides aitab ka elumaja asetus kuumakartlikke taimi päikese eest kaitsta.
Kui päikesevalgust piirata ei saa, tuleb aias kasutusele võtta taimed, mis tulevad seal keskkonnas toime.
Aiamööbliks võib nimetada terrassikomplekti, mis koosneb lauast, toolidest ja päikesevarjust. Samuti loetakse aiamööbli hulka kõiksugu pingid, kiiged, erinevad valgustid kui ka mitmetest erisugustest materjalidest kujukesed või muud esemed.
Kaasaegse terrassimööbli valmistamisel kasutatakse peamiselt kivi, metalli, vinüüli, plastmassi, klaasi ja töödeldud puitu.[5]
Aiavalgustus on aiakujunduse oluline osa. Enamasti võib kõrguse järgi klassifitseerida ja määratleda erinevat tüüpi valgustustehnikaid: turvavalgustus, üles- ja allavalgustus.
Peamised aiapiirde tüübid on hekid, seinad ja aiad. Hekk võib olla igihaljas või heitlehine, ametlik või mitteametlik, lühike või kõrge, olenevalt aia stiilist ja piirde eesmärgist. Sein võib olla ehitatud tellistest, kivist või betoonplokkidest. Tara ehitamisel kasutatakse tavaliselt puitu või metalli (nt traatvõrku).
Piiret võib luua mitmel põhjusel: kariloomade või sissetungijate eemale hoidmiseks, privaatsuse tagamiseks, tugevate tuulte eest varju loomiseks ja mikrokliima loomiseks. Samuti ebaatraktiivsete ehitiste või vaadete varjamiseks ning üllatuselemendi loomiseks.
Piirdeid võib luua ka aiasiseselt, et jagada aeda väiksemateks eriotstarbelisteks osadeks.[6]