Aksel Tiik (14. mai 1921 Tallinn – 30. august 2010 Miku talu, Järvamaa) oli võimlemispedagoog ja spordiajaloolane, Eesti spordimuuseumi asutaja.
Aastatel 1928–1941 õppis Tiik Tallinna Linna IV Algkoolis, Tallinna Kaarli Gümnaasiumis, Riiklikus Inglise Kolledžis, Tallinna IX Keskkoolis. Aastatel 1944–1948 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. 1959. aastal kaitses Tiik samas pedagoogikakandidaadi teaduslikku kraadi (kinnitati 1962) teemal „Võimlemine Eesti koolides XIX sajandi teisel poolel“.
1931–1938 kuulus Tallinna Skautide Malevasse. Võttis osa Eesti skautide rahvusvahelisest suurlaagrist Toberanis (1932) ja Paralepas (1936). 1939 – 1944 oli Ernst Idla eliitrühma võimleja. Võttis osa kõigist rühma esinemistest ja rahvakunstiainelisest etendusest („Leetepalu Volbripidu“ Estonia ja Vanemuise teatris).
Mobiliseeriti Punaarmeesse, kuid deserteerus augustis 1941 Punaarmeest, kui mobiliseerituna oli aurikul „Eestirand“, mis sakslaste pommirünnakus sai tabamuse ja sõitis Prangli saare juures madalikule. Aastatel 1942–1944 töötas Tiik võimlemiskursuste organiseerijana Ernst Idla juhitud Eesti Kutsekogude osakonnas „Puhkus ja Elurõõm“.
1945–1946 oli ta õppeülesande täitja Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas rahvatantsu alal. 1946–1947 töötas akrobaatika ala õpetajana TRÜ KKT võimlemise kateedris ja 1947–1948 õpetajana TRÜ KKT kehakultuuri ajaloo ja metoodika kateedris ülesandega välja töötada üleülikoolilise kehalise kasvatuse programm ja organiseerida tundide läbiviimist teiste teaduskondade üliõpilastele. 1949. aastal korraldas kehalise kasvatuse ja spordi kateederiga TRÜ I spordipäeva raames osavõtjate rongkäigu ja massvõimlemise ettekanded nais- ja meesüliõpilastega Tamme staadionil. Aastatel 1948–1953 oli Tiik TRÜ KKTs asutatud kehalise kasvatuse ja spordi kateedri vanemõpetaja.
1953–1974 töötas Eesti Põllumajanduse Akadeemias vanemõpetajana ja oli kehalise kasvatuse kateedri juhataja. 1953 ja 1954 tuli tema akrobaatika treeningugrupis üliõpilane Lukretsia Otti-Saks naiste hüppeharjutustes Eesti NSV meistriks. 1956 ja 1957 tuli tema üliõpilane Ilme Vetla-Suuder naiste hüppeharjutustes Eesti NSV meistriks. 1962–2001 juhatas EPA meeste tervisevõimlemise rühma. 1986–2001 juhatas AS ESTIKO meeste tervisvõimlemise rühma. 1964. aastal sai ta dotsendi kutse ning 1975–1984 töötas EPA kehalise kasvatuse kateedris dotsendina.
1963–1967 oli Eesti NSV Kehakuultuuri- ja Spordimuuseumi (nüüdne Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum) asutajaid ja ühiskondlik direktor. 1987–1989 oli Eesti Võimlejate Liidu taasasutamise initsiatiivgrupi liige
Oli 1946. aastast abielus kunstiteadlase Vaike Tiigiga. Aksel Tiik on maetud Järva-Jaani kirikaeda.