Alexander Gordon, Auchintouli laird (vene k Александр Гордон; 27. detsember 1669 vkj.[1] – juuli 1752[2] ) oli Šotimaalt pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.
Alexander Gordon sündis Šotimaa kuninga James VII aegse Šotimaa Õiguskolleegiumi senaatori ja Auchintouli laird Alexander Gordoni (surn. 1710) ja Isobel Gray vanima pojana.
Ta oli kooli lõpetanult 14-aastane kui isa saatis ta Pariisi õpinguid jätkama. Sõjaväekarjääri alustas Kuulsa revolutsiooni järel 1688. aastal kui liitus kadetina ühte James VII loodud kompaniiga, mille ülesandeks oli aidata Prantsusmaa kuningat Louis XIV Üheksa-aastase sõja lahingutes Kataloonias. Eduka sõjamehena kahes lahingus osalenud Gordonile andis Prantsusmaa kuningas kapteni auastme. Lõpetanud karjääri Prantsusmaa sõjaväes, kolis ta tagasi koju ning elas kuni 1692/1693. aastani isa juures.
Seejärel siirdus ta Venemaale, kus tutvus Vene vägede ülemjuhataja kindralleitnant Patrick Gordoniga, kes tutvustas teda Peeter I-le, mille järel tõusis Gordon peagi auastmelt majoriks ning seejärel kolonelleitnandiks ja ka polgukomandöriks.
1696. aastal võttis ta osa Azovi vallutamisest ja mitmetest kokkupõrgetest tatarlaste vastu.
1700. osales ta polgukomandörina Narva lahingus, langes sõjavangi ja viidi Rootsi, kus ta viibis mõned aastad, kuni 1708. aasta veebruaris vahetati venelaste kätte Erastvere lahingus Liivimaal vangi langenud Rootsi rügemendi ülema kolonel Gustaf Eneskjöldi vastu[3]. Vabanedes astus uuesti Vene armee teenistusse ja tsaar ülendas ta brigaadikindraliks ja peagi ka kindralmajoriks.
Põhjasõjas osales ta veel 21. oktoobril 1708 (vkj.) Desna (Disna) jõge ületada soovinud Rootsi vägede takistamisel, kes soovisid ühineda pooli vahetanud Hetman Ivan Mazepa vägedega, kuid laskemoona ja teiste varude lõppemise tõttu sai feldmarssal Boriss Šeremetevilt, kes ise asus põhivägedega Verowich`is, korralduse tagasi tõmbuda. Nendes sündmustes hukkus Vene poolel umbes 800 ja sai haavata 900 sõdurit, Rootsi kaotusteks arvutati ligi 2000 meest. Gordon süüdistas enda laskemoonaga varustamata jätmises vürst Aleksandr Menšikovi, kellel oli vimm tema vastu ja tõenäoliselt tahtis sellega teda tsaari silmis maha teha.
Enne 8. juulil (vkj 27. juunil) 1709 toimunud Poltaava lahingut saadeti kindralmajor Gordon koos 1707. aastal kindral-feldmarssal-leitnandiks saanud Heinrich von der Goltzi (1648–1725, vene Генрих Гольц) ja vürst Golitsõniga Poola, kaasas 10 000-meheline armee, et vastu astuda kindral Ernst Detlof von Krassowi (Crassow) juhitud Rootsi ja Kuningas Stanisław Leszczyński huvides sõdiva Poola-Leedu väele Podkamienis Must-Venes, kus venelased võitsid ja Rootsi ja Poola-Leedu väed tõrjuti tagasi Suur-Poolasse. Goltz jälitas neid, kuni liitus Crowni kindralitega Limbergis, Vürst Golitsõn aga kutsuti tagasi oma kaardiväe komandöriks ja Gordon jäi jalaväe juhiks.
Hiljem saadeti ta Transilvaaniasse abistama prints Ragotskyt Austria valitsejate Habsburgide vastu, kuid 1711. aastal asendati sealsed valitsejad Austria kuberneridega ja Gordon pöördus tagasi Poola, kus sai teate oma isa surmast. Ta palus ennast vabastada Vene sõjaväeteenistusest, et pöörduda abikaasaga tagasi Šotimaale võtmaks enda valdusse oma isa Achintouli mõis.
Pärast Šotimaale naasmist sai Auchintouli lairdiks, ostis endale veel Laithersi ja Aberdeenshire maavaldused, saades sealseks paruniks ning elas kord Aberdeenis ja vahest ka Edinburghis.
1715. aastal osales ta John Erskini (inglise John Erskine, 6th Earl of Mar) teenistuses kindralleitnandina Jakobiitide ülestõusu Sheriffmuiri lahingus (vt Battle of Sheriffmuir), mille järel süüdistatuna riigireetmises pääses karistusest, muutes oma nime Thomas Gordoniks ning varjates ennast Highlandis ja sellega külgnevatel saartel. 1717 põgenes koos Seaforthi markiiga (inglise William Mackenzie, 5th Earl of Seaforth) Prantsusmaale, kus talle veel 1724. aastal pakuti kindralleitnandina sõjaväeteenistust Hispaanias, millest aga loobus ja 1727. aastal tagasi Šotimaale läks.
Alexander Gordon suri juuli lõpus 1752. aastal ja maeti 5. augustil oma isa matmispaika Marnochi kirikuaeda (šoti Marnoch kirk)[4], mõne miili kaugusele nende Auchintouli majast ja Aberchirderi külast.[5]
Gordon on tuntud ka raamatu "Venemaa imperaatori Peeter Suure ajalugu" järgi.