|
See artikkel räägib lootekestast; vesikestaks nimetatakse ka hüdrosfääri. |
Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.[1]
Esineb roomajatel, lindudel ja imetajatel (sealhulgas ka inimestel), nende ühisnimetus on amnioodid.[2]
Amnioni areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Loote embrüonaalne areng toimub naise kehas. Amnion tekib lootevälisest ektodermist ja seda katvast mesenhüümist. Amnioni membraani sisekest sisaldab hulgaliselt kattekoerakke. Amnionipõieke areneb ja moodustab kogu loodet ümbritseva amnioniõõne. Õõs hakkab alates 4. arengunädalast täituma amnionivedelikuga.[3][4]
Alates 10. arengunädalast kuni 12. arengunädalani liitub amnioniga kõldkest.
Amnion sisaldab rohkelt lipiide: kolesterooli, triglütseriide ja vabu rasvhappeid, fosfolipiide jt.
Lootepõie ja lootevee põletik on amniit.