Andrus Park (kuni 1991 Andrus Pork; 17. detsember 1949 Tallinnas – 14. august 1994) oli eesti filosoof ja politoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987).

Elukäik

Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1973. aastal ajaloo ja filosoofia erialal. Kaitses 1973. aastal filosoofiakandidaadi ja 1984. aastal filosoofiadoktori kraadi Vilniuse Ülikooli juures uurimuse eest, mis käsitles ajaloolist seletust.

Töötas aastatel 1973–1982 Tartu Ülikooli filosoofia kateedris, 1982–1988 Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis filosoofia ja poliitikateaduste alal. Samal ajal 1985–1990 töötas ka Tartu Ülikoolis filosoofia professorina.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 1987. aastal. Ta kuulus akadeemias ühiskonnateaduste osakonda ning valiti 1990 osakonna akadeemiksekretäriks.

Teadustöö

Hoolimata ideoloogilistest ja administratiivsetest kitsendustest läks tal korda rajada tõsised teaduskontaktid välismaa teadlastega ja saavutada oma töödega kiiresti rahvusvaheline tunnustus.

Ta arendas välja rahvusvahelise tunnustuse pälvinud relativistlik-kausaalse seletuse kontseptsiooni ajaloofilosoofias. Ta oli esimene Eesti sotsiaalteadlane, kes hakkas järjekindlalt avaldama oma töid rahvusvahelistes teadusajakirjades (esmalt ajaloofilosoofia teemadel ja hiljem politoloogia alal). Ta oli mitme rahvusvahelise ajakirja toimetuskolleegiumi liige, oli kutsutud tööle Washingtoni Woodrow Wilsoni Keskusse. Aastatel 1991–1992 töötas ta professorina USA-s Washingtonis asuvas Georgetowni Ülikoolis ja Põhja-Carolina osariigis asuvas Duke'i Ülikoolis. 1991. aastal valiti ta Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liikmeks.

Olulisemaid töid

• 1982 Andrus Pork. A note on schemes of historical explanation – problem of status. Philosophy of the Social Sciences, 12(4), 409–413
• 1985 Andrus Pork. Assessing relative causal importance in history. History and Theory, 24(1), 62–69
• 1989 Andrus Pork. The concept of ideological struggle – some Soviet interpretations. Government and Opposition, 24(3), 283–293
  • Andrus Pork. Glasnost. Commentary, 87(6), 6–7
  • Andrus Pork. The role of examples in social explanation – some problems of marxist interpretation. Philosophy of the Social Sciences, 19(1), 41–54
• 1990 Andrus Pork. Global security and soviet nationalities. Washington Quarterly, 13(2), 37–47
  • Andrus Pork. History, lying, and moral responsibility. History and Theory, 29(3), 321–330
• 1991 Andrus Park. From perestroika to cold civil-war – reflections on the soviet disintegration crisis. Bulletin of Peace Proposals, 22(3), 257–264
  • Andrus Park. Global security, glasnost and the retreat dividend. Government and Opposition, 26(1), 75–85
• 1992 Andrus Park. Gorbachev and the role of personality in history. Studies in Comparative Communism, 25(1), 47–56
  • Andrus Park. The post-Soviet system of states. Bulletin of Peace Proposals, 23(1), 11–16
• 1993 Andrus Park. Ideological dimension of the postcommunist domestic conflicts. Communist and *Post-Communist Studies, 26(3), 265–276
• 1994 Andrus Park. Ethnicity and independence – the case of Estonia in comparative perspective. Europe-Asia Studies, 46(1), 69–87
  • Andrus Park. Russia and Europe. Commentary, 98(2), 16–16
  • Andrus Park. Turning-points of postcommunist transition – lessons from the case of Estonia. Government and Opposition, 29(3), 403–413
• 1995 Andrus Park. Russia and Estonian security dilemmas. Europe-Asia Studies, 47(1), 27–45

Tunnustus

• 1987 Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige

Isiklikku

Ta oli abielus Tiina Pargiga.

1998. aastal asutas Tiina Park Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde abikaasa mälestuseks fondi, millega premeeritakse filosoofia- ja sotsiaalteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja uurimistegevuse eest. ^[1][2]

Kirjandus

Ernst Gellner [1] kirjutas tema kohta: “It is of course impossible to comment on the essay by (…) Andrus Park without speaking of his extremely tragic and terribly premature death. Andrus was a young man, whose combination of intellectual ability and integrity with great personal charm destined him to play a major part both in the life of Estonia and in the international world of thought and letters. His quiet charm and intellectual warmth has gained him many friends in London and Washington as well as in Tallinn and Tartu and Moscow. It is sad to have to say goodbye to him” [Gellner, E. (1994). Reply to critics. In J. A. Hall & I. Jarvie (Eds.), The Social Philosophy of Ernest Gellner (pp. 623-686). Amsterdam: Rodopi B.V.].

Viited