Andrus Saar (21. november 1946 Viljandi28. mai 2015) oli eesti sotsioloog, ajakirjandusteadlane ja meediaõppejõud.[1]

Elulugu

Andrus Saar lõpetas 1965. aastal Tallinna 46. Keskkooli, 1970 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) eesti filoloogina (spetsialiseerumisega ajakirjandusele) ning 1976 TRÜs aspirantuuri. 1977 kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Функциональная типология радиопрограммы" ("Raadio saatekava funktsionaalne tüpoloogia").[1]

Aastatel 1970–1972 oli ta Eesti Raadio toimetaja, 1976–1988 Tele-Raadiokomitee arvutuskeskuse insener, metoodik, vanemteadur ja osakonnajuhataja, ühtlasi 1979 TRÜ eesti keele kateedri õpetaja, 1979–1987 žurnalistika kateedri vanemõpetaja. Hiljem oli ta eri perioodidel ka Tallinna Pedagoogikaülikooli, Õigusinstituudi, Audentese Ülikooli ja Estonian Business Schooli (EBS) sotsioloogia- ja meediaõppejõud.[1][2]

1988. aastal asutas ta sotsiaal- ja turu-uuringutefirma Saar Poll OÜ, mida juhtis 2015. aastani. Aastatel 1989–1992 oli ta Venemaa avaliku arvamuse uuringute keskuse VCIOM Eesti osakonna juhataja.[1][2]

Ta allkirjastas 2001. aastal Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast. [3]

Teadustöö

Andrus Saare peamised uurimisvaldkonnad olid massikommunikatsioon, avalik arvamus ning kultuuri, rahvussuhete ja religiooni sotsioloogia. Ta oli avaliku arvamuse uurimise suuna rajaja Eestis (alates 1983. aastast). 1985. aastast osales Saar juba paljudes rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides (Eurobaromeeter, sotsiaalne võrdõiguslikkus, Euroopa väärtused, World Values Survey, Uus Balti Baromeeter, noored ja ajalugu, rahvusvaheline terrorism jt). Ta oli American Association for Public Opinion Research (AAPOR) ja World American Association for Public Opinion Research (WAPOR) liige (1990–1994). Saarelt ilmus vähemalt 40 teaduspublikatsiooni.[1]

Tunnustus

Isiklikku

Tema isa oli kirjanik ja EKP Keskkomitee funktsionäär Ants Saar.

Teoseid

Viited

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.