Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Aort esineb kõigil amniootidel (imetajad, linnud ja roomajad). Kaladel on kaks aorti. Üks neist viib verd südamest lõpustesse ning teine lõpustest ülejäänud kehasse. Need kaks aorti on omavahel ühendatud väiksemate veresoontega, mis kulgevad läbi lõpuste.
Kahepaiksetel on olemas kaks paralleelset aordikaart. Aordikaares asuvad retseptorid, mis registreerivad vererõhku, vere happesust ja süsinikdioksiidi taset veres, ning edastavad näitajad ajju.
Aordi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Madudel väljuvad südamest kaks aorti: parem aort väljub südame vatsakese vasakult ja vasak aort paremalt poolt.
Inimestel saab üksainus aort alguse südame vasaku vatsakese aordisuistikust ning suundub esmalt paremale (ülenev aort), pöördub vasakule ja lülisamba lähedale taha (aordikaar) ning edasi kulgeb alla (alanev aort). Rinnaõõnes kulgevat alaneva aordi osa kuni vahelihaseni nimetatakse aordi rinnaosaks.[1]
Aort hargneb lõpuks kaheks ühisniudearteriks. Vasaku vatsakese ja aordi vahel on kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Aordis voolab arteriaalne ehk hapnikurikas veri. Aordist lähtuvad arterid viivad vere kõigisse kehaosadesse, varustades neid hapnikuga.
Aort kulub elastsete arterite hulka.
Aorti innerveerib koljuõõnest kägimulgu kaudu väljuv uitnärv koos harudega.[2]
Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks:
Aort, nagu teised arterid ja veenid, koosneb kolmest kihist:
Aordipõletik on aortiit.