Armukadedus ehk kiivus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi (ja või) millegi suhtes. Armukadedus on mitmetahuline nähtus, mida on raske mõisteliselt defineerida. Inimene võib olla armukade oma lähedase inimese peale põhjusel, et ei usalda teda ja/või kardab teda kaotada, jagada jne. Armukadedust ehk kiivust ja vajadust vanemate (laste armastuse objekt) tähelepanu keskpunktis olla, võivad tunda õde ja vend, aga ka poolõed ja -vennad. Inimesed räägivad armukadedusest ka näiteks ühe pere mitme lemmiklooma puhul, sest mõlemad tahavad endale rohkem tähelepanu võita.
Armukadedus igapäevaselt
Normaalne armukadedus loetakse tavakeeles toimiva paarisuhte alustalade hulka. See väljendub ühe partneri huvis teise partneri kui kaaslase toimetamiste vastu ja muretsemises, kas kõik on korras ning kuidas saaks suhet veelgi parandada. Normaalne armukadedus on muutumas ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe (partner ei tunne enam üldse huvi oma kaaslase tegemiste vastu) või seda on liiga palju.
Armukadedus psühhiaatrias
Vahel võib armutunne muutuda ka ühepoolselt ehk vastastikuselt, kadeduseks ja olla haiglane, põhjuseta, vägivaldne ja koguni ohtlik.[1]
Täpseid piire ega mõõdetavaid suurusi ei ole aga paika pandud ning eksperdid vaidlevad tänapäevani selle üle, millal saab normaalsest olukorrast ebanormaalne. Ekstreemsemad olukorrad, kus armukadedus on liiga suur, võivad lõppeda depressiooniga, vägivallaga ja isegi surmaga.[2]
Eestis kehtiva rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioon RHK-10, klassifitseerib erinevaid psüühika – ja käitumishäireid V peatükis: F00-F99. Armukadedus kliinilises meditsiinis vajaks diagnoosimist ja täpsustamist alampeatükkides F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired.
[F20] Skisofreenia
[F21] Skisotüüpne häire
[F22] Püsivad luululised häired
[F23] Äge ja mööduv psühhootiline episood
[F24] Indutseeritud luululine häire
[F25] Skisoafektiivsed häired
[F26] Muud mitteorgaanilised psühhoosid
[F29] Täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos
Armukadedus kui luululine häire
Kliiniliselt loetakse luuliste häirete hulka ka valed uskumused, millel puudub seos reaalsusega, kui need on valeuskumused on seotud:[4][5][6]
erotomaaniliste luuludega
grandioossete luuludega
armukadeduse luuludega
somaatiliste luuludega jpm.
Armukadeduse luulud
Patsiendid võivad üheaegselt mitme luulu all kannatada, seetõttu peetakse oluliseks eristusdiagnoosi. Armukadeduse luulude tähelepanu keskmes on tihti partneri võimalik truudusetus ja armukadetseja püüd leida paikapidavaid tõendeid, tihti vahendeid valimata, oma uksumuse kinnituseks.[1]
Armukadeduse klassifikatsioon mujal maailmas
Ebanormaalne armukadedus
Ebanormaalset ehk haiglast armukadedust on eksperdid hakanud kirjeldama eri vormidena: sundmõtetega armukadedus ja psühhootiline armukadedus.[7]
Sundmõtetega armukadedus
See armukadeduse vorm väljendub painava kinnisideena, mis ei anna inimesele rahu ja ta aina muretseb oma partneri pärast ning paneb kahtluse alla tema truuduse. Ometi võib inimene alateadvuses tajuda, et probleem ei ole nii suur, aga probleemne kinnisidee jääb püsima.[7]
Psühhootiline armukadedus
Siin on inimene täiesti veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Kusjuures inimene on veendunud, et tal on olemas asitõendid oma kahtluste tõestamiseks, ehkki reaalselt neid asitõendeid siiski olla ei pruugi. Inimene hakkab oma partneri järel luurama, kontrollib voodilinu, pesu, lootes leida märke salajasest seksuaalvahekorrast tema partneri ning kolmanda isiku vahel. Olukorrad muutuvad teravaks, kui inimest hakkavad tugevalt ärritama tavalised sündmused, näiteks telefonikõned jne.[8]
Psühhootilist armukadedust võivad esile kutsuda ka teised seisundid:
skisofreenia – skisofreenia väljendub väga paljude variatsioonide näol, milleks võib olla ka psühhootiline armukadedus;
depressioon – depressiooni seisundile on omane olukord, kus inimese enesehinnang on ülimadal, mistõttu võivad tal tekkida ka mõtted, et tema partner on suhtest tüdinenud ning on uue suhte otsingutel;
ajukahjustus – ajukahjustuse sümptomite nimekiri on väga pikk ning ka siin võib probleemide hulgas esineda psühhootiline armukadedus
seksuaalprobleemid – impotentsus võib viia inimese olukorda, kus ta langeb psühhootilisse armukadedusse – suhteliselt sarnane kulg nagu depressiooni puhulgi.[9]
Ebanormaalse armukadeduse ravimine
Vestlusravi
Praktiseeritakse kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mis aitab inimesel tema mõtlemist muuta.
[10]
Varasema käitumise kaardistamine
Patsiendi käitumise psühhiaatriline aspekt tuleks võimalikku ravi silmas pidades, ka psühholoogilisele indiviidile kohaselt kaardistada: millal luulud tekkisid, kuidas möödus lapsepõlv, kas ta oli üksildane, kas patsiendil on probleeme abielulistes suhetes, kas ta on liialt kriitiline teiste suhtes jne.[6]
Laboratoorsed testid
vere- ja uriinianalüüs
psühholoogilised testid
eristusdiagnoos jpt.
Vestlusravi kombineeritud ravimitega
Praktiseeritakse kognitiiv-käitumuslikku teraapiat koos erinevate ravimitega. Sundmõtete korral manustatakse täiendavalt antidepressante.[10]
