Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.[1]
Arterioolide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Arterioolide sein koosneb kolmest kihist: väliskihist ehk adventiitiast, keskkihist ehk meediast ja sisekihist ehk intimast.
Vererõhk arterioolide kapillaaripoolses otsas on inimestel umbes 35 mmHg.[2]
Arteriool on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Inimestel seostatakse arterioolidega arterioolikõvastumustõbe - arterioloskleroosi.
Arterioolide seinte kokkutõmmete 'mõjutamine' on sihtmärklauaks osadele antihüpertensiivsetele ravimitele nagu nifedipiin (ravimi geneeriline nimetus).
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Capillary seisuga 03.08.2014.