Aspartaat on asparagiinhappe aniooni nimetus (nt soola naatriumasparaadi koostises).[1] Asparagiinhappe anioon tekib vesilahuses eelistatult sellise keskkonna pH juures, mis on kõrgem asparagiinhappe pKa väärtusest (ehk pH väärtustel üle 3,9).[2] Kui keskkonna pH alaneb, siis läheb aspartaat taas üle asparagiinhappe vormi. Sama põhimõte kehtib ka asparagiinhappe jäägi kohta valkude ja peptiidide koosseisus, seepärast tähistatakse asparagiinhapet ja aspartaati samade lühenditega (Asp või D). Analoogne happe-aniooni tasakaal esineb looduslikest aminohapetest ka glutamiinhappe ja glutamaadi puhul.[3]
Aspartaadist sünteesitakse taimedes ja bakterites mitmeid teisi aminohappeid (nt metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin), mis kuuluvad inimeste puhul asendamatute aminohapete hulka.[4] Samuti osaleb aspartaat uurea tsüklis (karbamiidi biosünteesis)[5] ja glükoneogeneesis (glükoosi biosüntees mitte-sahhariidsetest eelainetest).[6]
Aspartaati ei tohiks segi ajada aspartaamiga – viimatimainitud orgaaniline ühend on sünteetiline magusaine, mis sisaldab asparagiinhappe jääki.[7]