Astmeskirik ehk astmikkirik (saksa keeles Stufenhalle, Staffelkirche) on hilisgooti kodakiriku tüüp, mille kesklööv on veidi kõrgem kui külglöövid, valgmik puudub ja kõiki lööve katab ühine kõrge viilkatus[1].
Prantsusmaal Poitou romaanikas ilmub kõrgendatud kesklööviga ruumitüüp juba 11. sajandil, kusjuures kesklöövi katab seal silindervõlv, aga külglööve ristvõlvid. 1150. aastal valminud Poitiers' Notre-Dame-la-Grande on iseloomuliku näitena külglöövidest kõrgema kesklööviga[2].
15. sajandil ehitati eelkõige Frankimaal paljud kihelkonnakirikud astmeskirikutena. Ehitustüüp oli levinud mujalgi Kesk-Euroopas ja ka paljud Taani kihelkonnakirikud on seda tüüpi. Suured astmeskirikud on Ingolstadti toomkirik, Püha Stefanuse toomkirik Viinis ja Königsbergi toomkirik endisel Ida-Preisimaal. Lisatud kabelilöövid andsid mõnikord tulemuseks väliselt viieklöövilise kiriku, nagu on Eggenfeldeni kirik. Ka Prantsusmaa kõrggootikas leidus astmeskirikuid, nagu Poitiers' katedraal.