Automorfism on süsteemi (objekti) isomorfism iseendaga. Tegemist on süsteemi sümmeetriat tuvastava ja selle struktuuri säilitava atribuudiga.
Süsteemi kõikide automorfismide hulk moodustab automorfismide rühma . Reeglina jaguneb rühm automorfismide transitiivsuspiirkondadeks, mida ka sümmeetriaklassideks, orbiitideks ning struktuursest aspektist ka positsiooniks süsteemis nimetatakse.
Automorfismide transitiivsuspiirkondi ehk positsioone süsteemis moodustavad nii süsteemi elemendid kui ka selle elementidevahelised suhted.
Automorfismide transitiivsuspiirkonnad muutuvad eriti oluliseks graafi struktuuri ja selle sümmeetriaomaduste tuvastamisel ja identifitseerimisel vastavalt tipupositsioonide ja tipupaaripositsioonide (binaarpositsioonide) näol. Graafi struktuuri ja selle positsioonide tuvastamine on teostatav seosmaatriksite korrutiste ja spetsiaalsete heuristiliste võtete baasil [1] [2]
</references>