Osa artiklitest teemal |
Lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT)
![]() |
---|
Seksuaalne sättumus |
Ajalugu |
|
Kultuur |
|
Õigused |
|
Ühiskondlik suhtumine |
|
Eelarvamused/Vägivald |
|
Teadusharud ja diskursus |
|
Bifoobia on vastumeelsus biseksuaalsuse vastu ja biseksuaalsete inimeste kui sotsiaalse rühma või indiviidi suhtes. Bifoobia võib võtta vormi, mis eitab biseksuaalsust kui ehtsat seksuaalset sättumust või taastoota negatiivseid stereotüüpe biseksuaalsete inimeste kohta. Kõik inimesed nende seksuaalsest sättumusest olenemata võivad kogeda või alal hoida bifoobiat. Bifoobia on biseksuaalsete inimeste sotsiaalse diskrimineerimise allikas.
Bifoobia võib panna inimesed eitama, et biseksuaalsus kui selline on üldse olemas. Näiteks võidakse väita, et inimesed, kes määratlevad end biseksuaalsena, ei ole siiralt biseksuaalsed. Või siis, et tegemist on tunduvalt vähem levinud nähtusega, kui väidetakse. Üks eitamise vorm põhineb heteroseksitlikul vaatel, mille järgi on heteroseksuaalsus ainukene tõeline või loomulik seksuaalne sättumus. Seega on kõik, mis sellest kõrvale kalduvad, kas psühholoogilised patoloogiad või näited antisotsiaalsest käitumisest. Sellistel juhtudel homofoobia ja bifoobia suuresti kattuvad.
Teine eitamise vorm tuleneb binaarsetel vaadetel seksuaalsusele: eeldatakse, et inimesed on monoseksuaalsed. Näiteks eksklusiivselt homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed. 1980. aastatel domineeris seksuaalsuse uurimises idee heteroseksuaalsusest ja homoseksuaalsusest kui ainsatest tõelistest seksuaalsetest sättumusest. Biseksuaalsust loeti "sekundaarseks homoseksuaalsuseks".[1] Selle mudeli järgi eeldatakse, et biseksuaalsed inimesed on kapis olevad lesbid või geid, kes soovivad paista heteroseksuaalsena.[2] Või siis on nad emmast-kummast sättumusest isikud, kes eksperimenteerivad enda seksuaalsusega väljaspool nende "normaalseid" huve.[3][4][5] Aforismid nagu "inimesed on kas geid, heterod või valetavad" väljendavad seda dihhotoomset vaadet seksuaalsele sättumusele.[6]
Osa inimesi nõustub, et biseksuaalsus on teoreetiliselt olemas. Samas nad defineerivad biseksuaalsuse nii kitsalt, et sellest saab võrdne külgetõmme meeste ja naiste poole.[6] Seetõttu liigitavad nad biseksuaalsed inimesed, kellel on ebavõrdsed külgetõmbed, kas homoseksuaalseteks või heteroseksuaalseteks. Teised tunnistavad, et on olemas biseksuaalsed naised. Samas eitavad võimalust, et mehed võiksid olla biseksuaalsed.[7]
Eitus võib võtta ka kuju, et biseksuaalne käitumine või identiteet on vaid sotsiaalne mood, mitte loomuomane isiksuse tunnus.[8] Samasooline seksuaalne käitumine lahterdatakse millekski, mis vaid asendab vastassoolist seksi. Seda võidakse pidada ka paremini kättesaadavaks seksuaalse rahulduse allikaks. Sellise käitumise näiteks tuuakse situatsiooniline homoseksuaalsus ühesoolistes keskkondades.
Ehkki bifoobia on tavaline heteroseksuaalses kogukonnas, väljendatakse seda sageli ka lesbide ja geide poolt. Harilikult võtab see kuju arvamuses, et biseksuaalsed inimesed saavad pääseda heteroseksuaalsete poolsest allasurumisest, kui nad järgivad ühiskonna poolseid sotsiaalseid ootusi vastassoolisele seksile ja romantikale. Selline arvamus toob kaasa selle, et biseksuaalsusena määratlevaid inimesi ei tajuta "piisavalt kummagi sättumusena" ja "tõelistena".[9] Austraalias tehtud uuringuga leiti, et biseksuaalsed inimesed kogevad lesbide ja geide poolt mikroagressiooni, kiusamist ja muud antisotsiaalset käitumist.[10]
Biseksuaalsuse kustutamine (ka biseksuaalsuse nähtamatus) on fenomen, mis kirjeldab biseksuaalsuse eksisteerimise tõendite vahelejätmist, ümberlükkamist või ümberseletamist ajaloos, teaduses, meedias ja teistes kohtades.[6][11][12]
((raamatuviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((raamatuviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((cite web))
: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)