Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.[1]
Biomarkereid kasutatakse laialdaselt farmakoloogia- ja ökoloogiaeksperimentides (eriti ökotoksikoloogias). Selles valdkonnas võimaldab biomarkerite kindlakstegemine ja analüüs anda väärtuslikku informatsiooni toksilise aine biotoime kohta.[2][3]
Samuti on biomarkeri mõiste muutunud eriti laialdaselt kasutatavaks meditsiini ja biokeemia valdkondades.[4]
Biomarkerid meditsiinis
Biomarkeid saab liigitada kas tervisliku seisundi alusel, mille olemasolu on võimalik biomarkeri alusel tuvastada (nt vähi biomarker, endometrioosi biomarker[5]) või biomarkeri täpsema rakendusliku väärtuse alusel, näiteks:[6]
- Riskimarker võimaldab hinnata teatud haiguse tekke riski. Näiteks pärilikud mutatsioonid geenides BRCA1 ja BRCA2 suurendavad oluliselt munasarja- ja rinnavähi tekke riski.[7]
- Diagnostiline marker võimaldab tuvastada juba olemasolevat haigust. Näiteks anomaalselt kõrge valgu PSA kontsentratsioon veres võib anda märku eesnäärmevähi olemasolust.[8]
- Ennustuslik marker (ingl k predictive biomarker) võimaldab hinnata, kas teatud teraapia võiks olla konkreetse patsiendi jaoks tulemuslik või mitte (veel enne teraapia alustamist). Näiteks östrogeeni retseptorite tuvastamisel rinnavähi biopsias on mõttekas määrata patsiendile hormoonravi.[9]
- Riskimarkeriga ning ka ennustusliku markeriga mõnevõrra sarnane mõiste on prognostiline marker, mis võimaldab hinnata, kui suure tõenäosusega patsiendi haiguse kulg või ravivastus lähiajal muutub.
- Monitoorimise biomarker võimaldab dünaamiliselt hinnata patsiendi seisundit. Näiteks veres ringleva vähist lähtunud DNA (ingl k circulating tumor DNA) hulga alusel saab jooksvalt hinnata patsiendi vähi progresseerumist või allumist teraapiale.[10]
Nagu iga analüütilise meetodiga, kaasneb ka biomarkerite tuvastusega teatud mõõtemääramatus ning valepositiivsete ja valenegatiivsete mõõtmistulemuste risk.[11][12][13]