See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.

Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.

Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.

Biomakromolekulid

Valgud

 Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend

Polüsahhariidid

 Pikemalt artiklis Polüsahhariidid', Polüsahhariidide loend

Nukleiinhapped

 Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend

Lipiidid

 Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend

Rasvad

 Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend

Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]

Orgaanilised happed

 Pikemalt artiklis Orgaanilised happed

Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]

Biomikromolekulid loomadel

Aminohapped

Monosahhariidid

Nukleotiidid

Rasvhapped

Hormoonid

Vitamiinid

ka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.

Biomikromolekulid taimedel

Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:

Hormoonid

Vitamiinid

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Raal 2010:30
  2. Gupta 2009:41
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal 2010:31
  4. Raal 2010:122
  5. Festschfift 2012: 233-234

Välislingid