Bowling ehk hobikeegel on kümne kurikaga veeremäng, mida mängitakse spetsiaalse õliga kaetud täispuit- või laminaatrajal.
Bowling on spordiala, mida harrastavad üle 100 miljoni inimese üle maailma. Populaarsuse aluseks on see, et seda saavad harrastada kõik inimesed olenemata vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest.
Väljakul on 10 kurikat. Nad asetsevad kolmnurgakujuliselt. Igal kurikal on oma järjekorranumber (1–10). Kõik kurikad on valmistatud vahtrapuust ja kaetud plastiga. Tänapäeval valmistatakse kurikaid ka täiesti plastist. Iga kurika kõrgus on 38 sentimeetrit, läbimõõt 12 sentimeetrit ja raskus 1,6 kilogrammi.
Tänapäeval on bowling'u-rajad on laminaatkattega. Varem on kasutatud puitkattega radu, mis koosnesid 39 vineerliistust, mis olid pikkupidi kokku pandud.
Bowling'u-raja pikkus viskejoonest peakurikani on 18 meetrit. Raja laius on 1,05 meetrit. Osas, kus asuvad mängijad on raja pikkus 12 meetrit ning on kaetud spetsiaalse õliga. See õli kaitseb rada kulumise eest.
Bowling'u-saalides on eri värvi saalipalle ehk -kuule. Nad erinevad kaalu järgi. Igal pallil on number, mis näitab pallide kaalu Inglise naeltes. Kaaluvahemik on 6–16 naela. On soovitatav valida palle naistel 10–14, meestel 13–16 ja lastel 6–10 naela. Bowling'u-palle eristatakse ka pinnakatte järgi.
Spetsiaalseid jalatseid kasutatakse hoovõturaja kaitsmiseks. Bowling'u-kingade nahktalla abil on võimalik viske sammul hoogu pidurdada. Parematel bowling'u-kingadel on erinevad tallad. Üks tald on libisev, teine mitte. Tavaliselt kasutatakse saalikingastel ühesugust libisevat talda.
Aastatuhandeid on mängitud palliveeretamise mänge sihtmärkide tabamiseks. Pallide ja kurikate sarnaseid esemeid on leitud väljakaevamistel Egiptuses, mille vanuseks hinnatakse rohkem kui 7000 aastat. Samuti on leitud ka Euroopa keskajast pärinevaid märkmeid bowling'u-mängu sarnaste mängude mängimise kohta.
Tänapäeval on levinud mitmesuguseid veeremängude variatsioone, nagu inglise murukeegel, itaalia bocce, prantsuse petanque (petank) jne. Kõige populaarsem ja tuntum on tänapäeval aga kümne kurikaga veeremäng bowling.
Tänapäevase väljanägemisega bowling on pärit Ameerikast, kuid selle juured ulatuvad Euroopasse. Veeremängude variatsioonid levisid koos väljarändajatega Ameerikasse. 1841. aastal keelati kihlvedude tõttu üheksa kurikaga veeremängude mängimine. Arvatakse, et keelust mööda hiilimiseks lisati mängu kümnes kurikas. Sellega tekkis uus veeremäng bowling.
1895. aastal kehtestas American Bowling Congress (ABC) ühtsed mängu reeglid. 1909. aastal saabus bowling Euroopasse ja muutus eriti populaarseks Põhja-Euroopas. 1926. aastal loodi organisatsioon IBA (International Bowling Association), kuhu kuulusid Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra ja USA. Esimesed rahvusvahelised turniirid peeti 1926. aastal Rootsis, 1934. aastal New Yorgis ja 1936. aastal Berliinis.
1936. aastal leiutas Gottfried Schmidt kurikapaigaldusmasina, kuid masinate tootmist ja kasutamist alustati 1925. aastal. Enne seda paigaldati kurikaid käsitsi. Automaatseadmete levik tõi kaasa bowling'u tohutu populaarsuse USA-s.
1925. aastal loodi Rahvusvaheline Keegli Föderatsioon FIQ (The Federation Internationale des Quilleurs), millel on alates 1979. aastast rahvusvaheline olümpiakomitee tunnustus. FIQ-il sai algselt olema neli sektsiooni: üks bowling'u- ja kolm keeglisektsiooni, kuna keegel oli tol ajal enam levinud kui bowling. 1973. aastal toimunud struktuuri muudatuse käigus loodi aga kummagi distsipliini jaoks iseseisvad organisatsioonid WTBA ja WNBA, mis töötavad sellistena tänapäevani. 1954. aastal peeti bowling'us esimene MM, kus osales 58 sportlast seitsmest riigist. Kuni aastani 1960 peeti maailmameistrivõistlusi iga kahe aasta tagant, pärast seda iga nelja aasta tagant. Alates 1963. aastast on ka naised saanud võistelda MM-il ametlikult oma klassis.
1958. aastal loodud PBA (Professional Bowling Association) on mõeldud profisportlastele, kus osaleb tänapäeval 3500 bowling'u-sportlast. Tänapäeval on bowling on enam kui 100 miljoni harrastajaga, 10 miljoni võistlussportlase ja 250 000 bowling'u-rajaga üks suuremaid ja paremini korraldatud spordialasid maailmas.
1996. aastal jõudis bowling Eestisse. 1997. aastal osaleti Kairos toimuval rahvusvahelisel võistlusel AMF Bowling World Cup. Eesti sportlased on osalenud paljudel turniiridel ja võistlustel nii Eestis kui ka välismaal. 2003. aasta MM-il esindas Eestit esmakordselt meeste ja naiste koondis.