![]() |
See artikkel räägib filosoofist; Delfi preestritari vägistanud nooruki kohta vaata artiklit Echekrates Tessaaliast |
Echekrates (Ἐχεκράτης) Phleiusist (sündis umbes 417 eKr[1]) oli vanakreeka filosoof, pütaagorlane[2], Philolaose ja Eurytose õpilane.[3]
Echekrates palub Platoni dialoogis "Phaidon" Phaidonil, kellega ta kohtub mõnda aega pärast Sokratese hukkamist, jutustada Sokratese elu viimastest tundidest ja surmast.[4] Phaidoni jutustusse sekkub ta vähe, katkestades selle üksnes kohas, kus räägitakse sellest, et hinge võib käsitada keha funktsioonide "harmooniana", ning veel ühes kohas.[5]
Aristoxenos, kes Echekratest isiklikult tundis, nimetas teda üheks viimastest pütaagorlastest.[6]
Tõenäoliselt on tegu sama Echekratesega, kellele viitas ajaloolane Timaios Tauromenionist.[7]
Echekratest mainib ka Aulus Gellius.
Echekratest Phleiusist samastatakse Echekratesega Lokroist, keda mainib Cicero (De finibus bonorum et malorum). Władysław Witwicki oletab sissejuhatuses "Phaidoni" poolakeelses väljaandes, et echekrates oli pärast Suur-Kreeka linnast Lolroist, dialoogi tegevusajal aga hiljuti elama asunud Phleiusi. Ta viitab sellele, et "Phaidonis" ei tunne Echekrates Päris-Kreeka tavasid ja olusid. Ta oletab, et Phleiusi asus Echekrates elama sellepärast, et tegu on Pythagorase esivanemate kodukohaga.
Echekratese vaadetest pole teada muud peale selle, et ta oli pütaagorlane ning tundis austust ja huvi Sokratese vastu. "Phaidonis" esineb ta demokraatia vastasena.