Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus. See asutati 1909. aastal.

ERMis on kaks püsinäitust ("Kohtumised" ja "Uurali kaja") ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERMi hõimuklubi ja toimuvad sarja "Maailm ja rahvad" ettekandeõhtud. Külalised saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui giidituuride käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERMi kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele^[1] saavad kaasa aidata kõik soovijad.

Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

Muuseum loodi 14. aprillil 1909^[2] Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas.

Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, varem Liphartitele kuulunud Raadi mõisa peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.

1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks asukohaga Vanemuise 42.

1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Nõukogude okupatsiooni lõpuni Nõukogude armee käsutusse.

Muuseum kolis endisse kohtumajja (vt Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja) Veski tänaval. Muuseumi juurde loodi ka arhiivraamatukogu, mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu Eesti Kirjandusmuuseum) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks.

17. aprillil 1988 toimus Raadil Tartu muinsuskaitsepäevade raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva ekskursioon, mis muutus hiljem meeleavalduseks. Kuna Raadi ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. Väeosa ülem Džohhar Dudajev keelas rahvast tulistada.^[3]

Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks Pauluse kirik Riia tänaval ja Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga Toomemäel, Uue Anatoomikumi naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.

1994. aastal avati endises Tartu raudteelaste klubi majas^[3] Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Memory Field" ("Mälestuste väli") arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalia päritolu Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane.^[3] Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.^[4] Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.^[4]

30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Nurgakivi panemisele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone arhitektuurilise lahenduse puhul on tegu nii-öelda maakraapijaga.

Muuseumis töötab üle 50 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt.^[5]

1922. aastal loodi muuseumi direktori amet ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, Soomest kutsutud Ilmari Manninen.

• Ilmari Manninen (1922–1928)
• Ferdinand Linnus (1929–1941)
• Eerik Laid (1941–1943, direktori kohusetäitja)
• Gustav Ränk (1943–1944)
• Aleksei Peterson (1958–1992)
• Tõnis Lukas (1992–1995)
• Jaanus Plaat (1995–2005)
• Krista Aru (2006–2012)
• Rein Kinkar (2012–2013, direktori kohusetäitja)
• Tõnis Lukas (2013–2018)
• Alar Karis (2018–2021)
• Rein Kinkar (alates 7. septembrist 2021, direktori kohusetäitja)
• Kertu Saks (alates 13. detsembrist 2021)

• 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm".
• 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis Eesti Pank välja kodarraha ja Eesti Post juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents.
• 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!".
• 2009 – liideti ERMiga Eesti Postimuuseum.
• 2010 – liideti ERMiga Heimtali muuseum.
• 2014 – ERM-i külastasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu.
• 2014 – jõudis ERMi Endel Tulvingu arhiiv.
• 2016 – avati ERMi uus maja koos uute püsinäitustega "Kohtumised" ja "Uurali kaja"
• 2017 – avati ERMis läbi aegade suurim rahvarõivanäitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"^[6]
• 2018 – alustas tegutsemist ERM Teater, mille esiklavastuseks oli soome-ugri näituselal mängitud "Seitse Venda ehk Uurali Kajakas".
• 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid hiiesõbralikke tegusid.^[7]
• 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERMis Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents.

ERMi kogud arvudes 2020. aasta seisuga:

• 2020 Tartu linna konkursil Tartu Aasta Tegu finaalis ERMi loodud muinasjutunäitus "Elas kord...".
• 2020 ERMi hariduskeskuse kultuurikursus "Ela eestlaste elusid" pälvis "Tartumaa aasta õpitegu 2020" tiitli.^[8]
• 2018 Eesti Rahva Muuseum nimetati Euroopa Muuseumiakadeemia ning Luigi Micheletti Fondi tunnustuse - Micheletti auhinna - viie finalisti hulka.
• 2018 Eesti Rahva Muuseum pälvis EMYA konkursil eripreemia, Kenneth Hudsoni auhinna.^[9]
• 2018 Eesti Rahva Muuseum oli nomineeritud Euroopa aasta muuseumi auhinnale (EMYA).
• 2017 Soome Reisiajakirjanike Gild valis Eesti Rahva Muuseumi aasta parimaks välisriigi turismiatraktsiooniks.
• 2017 Eesti muuseumiauhindade galal hinnati Eesti Rahva Muuseumi näitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal" koos haakuva näitusega "Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi" parimaks ajutiseks näituseks.
• 2016 Eesti muuseumide auhinnagalal hinnati ERMi püsinäitust "Uurali kaja" Eesti parimaks näituseks.
• 2017 Eesti parima püsinäituse "Uurali kaja" kontseptsioon võitis maineka Euroopa disainiauhinna peaauhinna keskkonnadisaini kategoorias.^[10]
• 2016 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (muuseumi kollektiivile "meie pärandvarale uue hingamise andmise eest")

• Eesti Rahva Muuseumi peahoone
• Kohtumised
• Uurali kaja

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Rahva Muuseum

Tsitaadid Vikitsitaatides: Eesti Rahva Muuseum

• Eesti Rahva Muuseumi koduleht
• Rahvalood – Eesti muuseumid koguvad lugusid
• "Erm esitas ettepaneku Anu Raua keskuse rajamiseks", september 2020
• Madis Hindre "Alar Karis kaotaks tasu ERM-i püsinäituse külastamiselt", err.ee, 15. jaanuar 2020
• "Eesti rahva muuseumi kogudest leiab nii iidseid hügieenisidemeid kui ka Edgar Savisaare hommikumantli", Kanal 2, "Reporter", 25. september 2019
• Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje, 30 september 2016
• Krista Aru, "Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus" – Sirp 28. jaanuar 2011
• ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus, Postimees, 4. oktoober 2010
• Maarja Aeltermann. "Eesti Rahva Muuseum tähistab tänavu sajandat sünnipäeva" ERR, 22. jaanuar 2009
• "Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata" Tartu Postimees, 24. märts 2009
• "ERMis on mitu kirstutäit ehteid", Õhtuleht, 4. aprill 2009
• Raimu Hanson. Sajas aastas leidub head ja halba Tartu Postimees, 13. aprill 2009