Elo Viiding (sündinud 20. märtsil 1974 Tallinnas) on eesti luuletaja, proosakirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on kasutanud pseudonüümi Elo Vee.

Elo Viiding õppis 1989. aastani Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1989.–1992. aastal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. 1992.–1994. aastal õppis Elo Viiding Tallinna 1. Õhtukeskkoolis ja 1999. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal.

Elo Viiding on Eesti Kirjanike Liidu liige 1992. aastast. Eesti PEN-klubi taasasutamisel 3. veebruaril 2010. aastal valiti ta selle juhatuse liikmeks.^[1]

Elo Viiding on tõlkinud ja toimetanud luulet ning tarbetekste soome ja inglise keelest. Ta on avaldanud mitmes kultuuriväljaandes artikleid, arvustusi ja esseid.

Tema loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome ja muudesse keeltesse.

Elo Viiding debüteeris 1990. aastal luulekoguga "Telg". Neljas esimeses luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest hiljem loobus. Elo Viidingu silmapaistvaimaks luulekoguks peetakse "Teatud erandid", mis ilmus 2003. aastal. Viidingu luule iseloomulikeks joonteks on isikliku lähenemisviisi kõrval intellektuaalne ja terav sotsiaalne hoiak, iroonia ning kriitilisus. Elo Viidingu uuemas luules on olulisel kohal eksperimenteeriv ja modernistlik vabavärss, millele on omased keele- ja kompositsioonimängud ning hämarad kujundid.^[2]

• "Telg" (1990)
• "Laeka lähedus" ([1993])
• "Võlavalgel" (1995)
• "V" (1998)
• "Paljastuksia" (2000)
• "Esimene tahe" (2002)
• "Teatud erandid" (2003)
• "För en stämma" (2004)
• "Selge jälg" (2005)
• "Meie paremas maailmas" (2009)
• "Kestmine" (2011)
• "Nõelad" (2013)
• "Teadvuselooja” (2016)
• "Ainult armastusest” (2019)
• "Assisi luulet" (2021)

• "Verden Finnes ikke på kartet. Poesi fra hele verden" (2010)
• "The Baltic Quintet: Poems from Estonia, Finland, Latvia, Lithuania and Sweden" (2008)
• "New European poets" (2008)
• "Five hours away: Nordic Poetry Festival", [young Estonians poetry experience: April 20], 2001, Tallinn = Viie tunni tee: Põhjamaade luulefestival, [Eesti noorte luulekogemus: 20. aprill] 2001 (2001)
• "Ajattelen koko ajan rahaa: kivikovaa virolaista nykyrunoutta" (2006)
• Luuletus "Mothers' Day" ("Emadepäev") rootsi kirjandusajakirja 00TAL ingliskeelses väljaandes 10TAL ja Põhjamaade kirjandusblogis Nordic Voices: Elo Viiding: "Mothers' Day" Nordic Voices, 7. mai 2009, tõlkinud Eric Dickens.
• Luuletused saksakeelsel maailmaluule veebilehel www.lyrikline.com, tõlkinud Irja Grönholm.

• "Ingelheim" (1995)
• "Püha Maama" (2008)
• "Teised" (2012)
• "Lühikesed ja lihtsad lood" (2016)
• "Margaret ja Kadriorg" (2018)
• “Mina kõnelen kirjandusest” (2020)

• "Püha maama" lühiproosakogumikus "Isamaa suvi: lühilugusid aastaist 1991–2008". (Koostanud Kajar Pruul, sarjas "Eesti lugu", 50.) [Tallinn]: Eesti Päevaleht, 2009. ISBN 9789949431410 (sari)
• "Foreign women" ("Välismaa naised") – Best European Fiction 2010. Dalkey Archive Press, 2010, lk 76. (Koostanud ja toimetanud Aleksandar Hemon, tõlkinud Eric Dickens).

• 2009 – Ave Alavainu andis Elo Viidingule üle Betti Alveri käevõru
• 2007 – Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat

Elo Viidingu isa oli luuletaja ja näitleja Juhan Viiding. Elo Viidingu vanaisa Paul Viiding oli luuletaja, kes kuulus kirjanike rühmitusse Arbujad, ja vanaema Linda Viiding oli tõlkija.

Elo Viidingu ema on teatritegelane Riina Viiding, emapoolne vanaisa Kaljo Kiisk oli näitleja, filmilavastaja ja poliitik. Elo Viidingu abikaasa on kirjandusteadlane ja -kriitik Jaanus Adamson, nende tütar on Margaret Adamson.

Elo Viiding ja Riina Viiding on koostanud viiest CD-st koosneva kogumiku "Juhan Viiding" (ARM Music, 2004).

• Anneli Mihkelev. Elo Viiding - a Poet who Plays on Social Nerves Estonian Literary Magazine, Spring 2005, No. 20.
• Poetry by Elo Viiding Estonian Literary Magazine, Spring 2005, No. 20.
• Eric Dickens. Elo Viiding Nordic Voices, 21. märts 2009.
• T. Samudinovi laul, eestikeelne tekst – Elo Viiding

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elo Viiding

Tsitaadid Vikitsitaatides: Elo Viiding

• Elo Viiding Eesti biograafilises andmebaasis ISIK