Ajupõletik ehk entsefaliit (ladina ja inglise keeles encephalitis) on põletikuline ajuaine haigus, mida põhjustab haigusetekitaja otsene tungimine ajukoesse või immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon (autoimmuunne entsefaliit) viiruse või võõrvaigu suhtes.[1]
Riskirühma kuuluvad nõrga immuunsüsteemiga inimesed, vanemad täiskasvanud (üle 60-aastased) ja väga noored lapsed, teatud piirkonnas elavad elanikud (sääskede või puukide kaudu levivad haigused) vastavalt aastaajale (suvel suurem võimalus haigusse nakatuda Eestis).[2]
Entsefaliiti on võimalik ennetada vaktsiinidega.[1]
2015. aastal hinnati, et entsefaliiti põdes või selle tagajärgede all kannatas 4,3 miljonit inimest ning see haigus põhjustas 150 000 surmajuhtumit kogu maailmas.
Sümptomid on järgmised:
Tekkepõhjusteks võivad olla puugid (puukentsefaliit), herpesviirus, leetrid, mumps. [1]
Prognostiliselt on tähtis kiire haiglaravi alustamine ja haige seisundi stabiliseerimine. Kõige raskemini kulgeb haigus tavaliselt lastel, neil esineb ka rohkem entsefaliidijärgseid jääknähte. Keskmiselt 1/3 entsefaliiti haigestunutest terveneb täielikult.[1]
Ravima hakatakse sümptomeid: