See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.[1]

Mõiste

Prantsuskeelsed mõisted différent ja différant tulenevad tegusõna différer erinevatest kasutusvõimalusest, mistõttu saab see märkida nii tähenduse erinemist kui ka tähenduse edasilükkamist. Jacques Derrida võttis kasutusele mõiste erinewus (différance), Jean-Francois Lyotard kasutas mõistet "erimeelsus" (différend); .[1]

Semiootika kohaselt moodustub keel tähendust omavate märkide erinevustest. Ferdinand de Saussure järgi polegi keeles midagi muud peale erinevuste. Keeles, nagu igas märgisüsteemis, eraldab ja eristab üht märki teisest nende erinevus, luues sellega märgi väärtuse ja ühiku.

Ajalugu

Erinevus (ladina keeles differentia, 'erinevus') oli varasemas filosoofias mõiste, mille abil keskaja filosoofid jagasid (Aristotelese) entiteete kolme rühma:

Aristoteles nimetab erinevuseks "asjade teisitiolekut" (Met. Δ9 1018a12), pidades silmas viisi, liiki või teatud suhteid. Erinevus kuulub tema meelest predikabiiliate (ladina keeles praedicabilia, saksa keeles Prädikabilien, inglise keeles Predicable) hulka.

Aquino Thomas teeb vahet

Saksa idealismis on 'erinevus' enamasti teise keskse mõiste 'identsus' vastandmõisteks.

20. sajandi pööre

Ontoloogilise diferentsi (saksa keeles ontologische Differenz) mõistega tähistas Martin Heidegger erinevust olemise (Sein) ja oleva (Seiendes) vahel. Tuginedes skolastikutele, lähtub Heidegger sellest, et väljaspool oleva erinevaid liike ehk väljaspool erinevaid asju (Ding), mis maailmas on olemas, on veel selline olemine, mis kogu olevat puudutab. Sellise olemise küsimust käsitleb Heidegger oma peateoses "

M. Heidegger kasutab mõistet "erinevus" tähenduses 'ontoloogiline diferents', millega ta peab silmas erinevust mõiste 'olev' (Seiendes, mis tähendab kõiki reaalseid objekte) ja mõiste 'olemine' (Sein) vahel. Sellise vahetegemisega kritiseerib ta klassikalise metafüüsika teooriaid.

Klassikalise metafüüsika teooriate kritiseerimisega jätkasid 1960ndatel ka prantsuse filosoofid Michel Foucault ja Jacques Derrida, kelle puhul 'erinevus' esines tihti alternatiivsete kontseptsioonide osana. Nende jaoks oli 'erinevus' "teiste", see tähendab üksteisest erinevate inimeste erinevus, mida tähistati ka sõnaga 'altereeritus'. Nende filosoofide puhul esines 'erinewus' (pr différance) tihti täpse erialase mõistena, millega nad kritiseerisid kõneldud sõnale keskendunud õhtumaist filosoofilist traditsiooni.

Veidi erinevas tähenduses kasutatakse erinevuse mõistet süsteemiteoorias, mille klassikalistele vormidele on tüüpiline funktsionaalsete erinevuste analüüs. Niklas Luhmann ja tema koolkond on teinud ettepaneku võtta erinevuse operatsioon kasutusele fundamentaalse süsteemioperatsioonina: süsteem erineb oma keskkonnast ning seda võib jagamatute üksustena (Einheit) käsitleda vaid siis, kui ta uue erinevuse kaudu taas eristub (wiederum durch Unterscheidung herauseinzelt).

Osaliselt ajaloolistest kontseptsioonidest mõjutatuna, osaliselt ka sõltumatu traditsiooni osana huvituvad ühiskondlikest ja sotsiaalkultuurilistest erinevustest ka tänapäeva sotsiaalteadused, uurides erinevaid rollimustreid ja sooküsimusi.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 92.

Välislingid