See artikkel on Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku sõjalise vastuluure asutusest; NSV Liidu asutustes riigisaladuste, režiimi- ning piiratud juurdepääsuga andmete salastatuse eest vastutanud allüksuste kohta vaata artiklit Eriosakond (riigisaladuste kaitse).

Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.

„Eriosakondade ülesanne oli:

vastuluurealane töö Nõukogude armees, sõjamerelaevastikus, tsiviillennunduses, piirivalvevägedes ja sisevägedes...

eesmärgiga ennetada nende ridadesse välisluurete agentuuri ja muude vaenulike elementide tungimist.“

Eriosakonnad kuulusid Nõukogude armees ja sõjamerelaevastikus igasse

• sõjaväeringkonna laevastikku ja väegruppi (Kaug-Ida sõjaväeringkonnal ja Nõukogude väegrupil Saksamaal oli EO Valitsus),
• armeesse, flotilli, diviisi ja brigaadi.

NSV Liidu SARKi ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee konkreetsete piirkondlike, sõjaväeosade ja sõjaväestatud asutuste Eriosakondade koosseisu kuulusid:

• eriosakonna ülem,
• eriosakonna ülema asetäitja ja
• eriosakonna operatiivvolinikud, kelle ülesandeks oli: jälgida sõjaväeosa isikkoosseisu poliitilise ja moraalse seisundit, välja selgitada riiklikke kurjategijaid (kodumaareetureid, spioone, diversante, terroriste, kontrrevolutsioonilisi organisatsioone ja isikute gruppe, kes tegelevad nõukogudevastaste agitatsiooniga), viia läbi eeluurimist riiklikes kuritegudes ja anda eeluurimismaterjalid edasi sõjatribunalidesse otsuse vastuvõtmiseks.