Frantsiis (inglise keeles franchise) on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki. Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale selle eest perioodilist kasutustasu, ühekordset lepingu alustamise tasu ja/või turundus- ja reklaamitasu. Frantsiisiandja on kohustatud tagama frantsiisivõtjale vajaliku väljaõppe ja vastavad juhised tema frantsiisi edukaks majandamiseks.^[1]

Teiste sõnadega on frantsiis terve ärimudeli rentimine. Tihtipeale aetakse frantsiis segi litsentsidega, mis on mõistuspärane vara kasutusõigus (näiteks kaubamärgi kasutamine) müügiõigustega, mis on erinevad kauba käsitlemise eritingimused (näiteks kaubamüügi eksklusiivõigus) või agentuuriga, mis on lepingute vahendamise õigus (näiteks kauba müügilepingud). Frantsiisi puhul ei piisa visuaalse identiteedi või oskusteabe edasiandmisest. Frantsiisi puhul on tähtis, et tervik äriliselt töötaks ja toodaks kasumit.^[2]

Frantsiisiandja on üks lepingupool ehk tavaliselt ettevõte, kes annab frantsiisivõtjale väljatöötatud ärikontseptsiooni teatud tasu eest kasutada.^[3]

Frantsiisivõtja on seejuures ettevõtja, kes ostab frantsiisiõiguse ja kelle tegutsemine on piiratud vastava frantsiisi tingimustega.^[4]

Frantsiisiliigid

• Ameti (töökoha) frantsiis – kodust töötamisel põhinev ja väikest investeeringut nõudev frantsiis. Selle valib inimene (frantsiisivõtja), kes soovib üksi väikest ettevõtet alustada. Olemuselt on see pigem töökoht või amet kui korraldatud äritegevus.^[5]

• Tooteturunduse frantsiis – tootepõhised frantsiisid põhinevad müüja-edasimüüja suhetel, kus frantsiisivõtja levitab, tutvustab või müüb frantsiisiandja tooteid. Frantsiisiandja annab oma kaubamärgi kasutamiseks litsentsi ja müügiõigusele lisaks veel juhtnöörid kuidas tooted peavad olema eksponeeritud ja teenindatud.^[6]

• Äriformaadi frantsiis – kõige levinum ja klassikalisem frantsiis. Kogu ettevõtte juhtimiseks ning toote ja/või teenuse turustamiseks-müügiks on välja töötatud ja testitud terviklik süsteem, mille kasutamise õigust ja kohustust saab frantsiisivõtja täies mahus rentida. Äriformaadi frantsiisivõtja saab kasutada frantsiisiandja kaubamärki, brändi, visuaali, kujundust jne.^[7]

• Investeeringute frantsiis – tegemist on suuremahuliste projektidega, mis nõuavad suuri kapitaliinvesteeringuid, nagu hotellid, suuremad restoranid, mänguväljakud, koolid, lõbustuspargid, spaad, keerulisemad töökojad, tootmised. Frantsiisivõtjad investeerivad raha ja kaasavad omaenda professionaalse juhtkonna. Eesti kaks suurimat investeeringute frantsiisi on Tallink ja Apollo.^[8]

• Konverteeritud (ümberkujundatud) frantsiis – frantsiisiks konverteerimine on sama ärivaldkonna sõltumatu ettevõtte muutmine frantsiisiüksusteks ehk frantsiisivõtjaks. Frantsiisivõtjad, kellel on valdkonnapõhine oskus ja positsioon olemas, võtavad kasutusele enda seniste asemel frantsiisiandja kaubamärgid, turundus- ja reklaamiprogrammid, koolitussüsteemi ja kriitilised klienditeeninduse standardid.^[9]

Frantsiisi plussid ja miinused

Plussid

• Juba töötav ärimudel.^[10]

• Varem turul testitud tooted ja teenused.^[11]

• Bränd on inimeste seas tuntud või varem märgatud.^[12]

• Mõned frantsiisiandjad pakuvad oma tarnijaid ja aruandlust frantsiisivõtjatele.^[13]

• Loodud ettevõttele iseloomulik väljanägemine, disain.^[14]

Miinused

• Mõni frantsiisiandja annab ettevõtte reitingu ja toimetuleku kohta valeinfot.^[15]

• Frantsiisiandjad hindavad oma ettevõtteid üle.^[16]

• Frantsiisivõtjal puuduvad võimalused muuta ettevõtet drastiliselt.^[17]

• Frantsiisi võtmine ei tähenda ettevõtte edasise edukuse jätkumist.^[18]

Vaata ka

• Frantsiisileping

Viited