Glaukoom (ka rohekae ja roheline kae; ladina keeles glaucoma) on silmahaiguste rühm, mille iseloomulikeks tunnusteks on okulaarne hüpertensioon koos nägemisnärvi kahjustusega. Rõhu tõus võib viia nägemisnärvi kahjustuse ja pimedaks jäämiseni. Glaukoome esineb nii loomadel kui ka inimestel.

Glaukoomid võivad lisaks okulaarsele hüpertensioonile ja nägemisnärvi kahjustusele olla ka kaasasündinud või tekkida soonkesta põletiku või silma vigastuse järel.

Rahvasuus levinud arvamus rohelise kile kasvamisest silmale on väär.

Inimestel

Klassifikatsioon

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis liigitatakse glaukoomid järgmisteks vormideks:

• [H40.0] – Glaukoomikahtlus
• [H40.1] – Primaarne avatud ehk lahtise nurga glaukoom
• [H40.2] – Primaarne kinnise ehk suletud nurga glaukoom
• [H40.3] – Silmatraumajärgne sekundaarne glaukoom
• [H40.4] – Silmapõletikujärgne sekundaarne glaukoom
• [H40.5] – Silma muude haigusseisundite järgne sekundaarne glaukoom
• [H40.6] – Ravimitekkene sekundaarne glaukoom
• [H40.8] – Muu glaukoom
• [H40.9] – Täpsustamata glaukoom

• [H44.5] – Absoluutne glaukoom
• [Q15.0] – Kaasasündinud glaukoom
• [P15.3] – Sünnivigastusetekkene traumaatiline glaukoom.

Schlemmi kanal ja okulaarne hüpertensioon

Silmasisene rõhk võib tõusta ka vesineste ringlushäire tõttu. Kui Schlemmi kanal ummistub või muutub põletikuliseks, võib tulemuseks olla kõrgenenud silmasiserõhk. Okulaarne hüpertensioon koos nägemisnärvi kahjustusega võib glaukoomi põhjustada. ^[1]

Vaata ka

• Koerte glaukoom
• Tonomeetria
• Katarakt (hallkae)

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Glaukoom

Viited