Gua (卦 guà) on (Hiina kultuuris) kindla tasandite arvuga märk, mille igal tasandil on kindel arv elemente.

Guade kohta on kirjutatud neid saatvate tekstidena konfutsionistlikus kaanonis esikohal olev "Yi Jing" (vanim Hiina raamat) ja taoistlikus kaanonis sisalduv "Ling Qi Jing". Kuid ka "Tai Xuan Jing", "Yi Lin" ja "Shen Shu". Guasid ja nende eri variante kohtab paljudel vana-hiina skeemidel.

Guade määratlus

Alguses peeti sinoloogias guadeks vaid kolmjooni (trigrammid) ja kuusjooni (heksagramme). Otseselt hiina keeles pole olemas nimetusi trigramm või heksagramm. Kolmjoonte asemel on 8-gua ja kuusjoonte asemel 64-gua. Arvud nimedes viitavad vastavate guade hulgale. Hiljem selgus, et Hiinas peetakse guadeks ka hiljem kasutusele võetud tetragramme ja muid analoogseid vähemtuntud märke. Samas selgus, et guasid ei märgita ainult joonte abil.

Tsivilisatsioonieelses Muinas-Hiinas tekkis omapärane positsiooniline elu ajalis-ruumilisi liigendusi märkiv gualaadsete märkide kasutamise süsteem. Seejuures pole nende vormiline väljendusviis oluline. See tähendab, et selleks võib olla mistahes elemente (kivikesi, oksi, helmeid, punkte, jooni, ...) kasutav positsiooniline (lohud maas, hunnikud, ruudustikud, ..) kombineerimine, kujutamine või isegi lihtsalt nägemine ümbritsevas. ^[1] Arheoloogiliselt tõendatavalt on tänapäevani säilinud vaid mustriline, numbriline ja jooneline (joonarvuline). Esitatuna mustrina on nad vormilt lihtsustatud ornamendilaadsed kujutised, mis pole seejuures veel ka oma vormilist sisu kaotanud.

Gualises käsitluses saab eristada kolme keerukuse tasandit:

1. gua positsioonid ja neil kasutatavad elemendid;
2. nende positsioonide ja elementide kombinatsioonide ja variantide najal tekkivad üksikud guad;
3. üksikute guade realistes ja ruumilistes paigutustes tekkivad mustrid (guade rühmad ja paigutus).

Näiteid guade nägemisest

Esimese kuusjoone Qianiga, mis on ka yangi metafooriks, seostub pidev horisontaaljoon. Ühejooneliseks taanduvad ka samajoonelised teised enamarvuliste joontega guad.

2. kuusjoone Kun’i hieroglüüfiks on Mawangdui käsikirjas hoopis voolu märkiv hieroglüüf. See on justkui Qian kolmjoon 90^o kraadi võrra pööratult. Jääb mulje, et yin joon võib olla ka vertikaalne pidev joon. Sellest järelduks nagu yang vertikaalne joon oleks katkega. (Nii neid jooni võrgustikuks sidudes saab kanga koe. Lõime korral on tegemist ainult ühesuunaliste joontega.)

12 maise oksaga seotud astroloogilistele märkidele vastavates kuusjoontes

Vertikaalse ja horisontaalse joone vahekordade mõistmiseks kuusjoontes tuleb teada kuusjoone joontele omistatavaid tähendusi.

• 23. kuusjoon vastab Sea astroloogilisele märgile. „Sea selg on kitsas ja nägu (kärss) lai.” Sirgeselgsus ja laialt kõike ülestuhniv kärss. Oma tõemeelsusete paljastuste ja avaldusega matslikult sigatsev avameelne rüütel. Laia maailmavaate ja avarate teadmistega.

• 43. kuusjoonele vastab Mao märk. Mao vääneldes liikumises liigub kõik muu peale pea. (Siit ka mao ainitine vaade.) Vaikib peamise maha. Kaabu. Väikse printsi pildil oli kaabu elevanti (sea kärsa asemel ees liikuv lont) seediv boa. (Tuleb jälgida kes kelle nahka pistab.) Madu teadmised ei huvita, madu tunneb inimesi ja asja.

• 24. kuusjoonele vastab Pühvel. Sirge ja kangeselgsus, mida korvab erakordselt liikuv saba. „Härg saaks aiast välja, kui saba sisse ei jääks.” Kuusjoon märgib naasmist oma juurte ja aluse juurde. Maamees härg tegutseb härgamisi.

• 44. kuusjoonele vastab Kits. Üleni määgiv, tuikuv, liikuv ja värelev nagu purjus joodik, ainult sõrad kindlalt maas. Kui vaja, ajab sõrad vastu. Kits, kellel maa peal igalpool kitsas on, leiab ikka mõne härja, kellele pugeda - see on lai.

• 34. kuusjoonele vastab Lohe. Tuulelohel liigub allolev osa ja nöör aga pea ja kael on paigas. Seotakse majaga. Allolev ruut (horisontaalsetest osadest) ja katusesiilud.

• 20. kuusjoonele vastab Koer. Täpsemini küll kange seljaga hunt, kellel pea ja kael ainult paindlikult liiguvad. (Erinevalt koerte selja paindlikusest.) Seostatakse ka vaatetorniga. Ülalolev vaateputka ja all olevad sirged toed. Ka müür ja aed, millesse oinas (Lohe) sarvipidi kinni jääb.

• 11. kuusjoonele vastab Jänes. Allolev jõuliselt tegev: jalad, sigimine ja õgimine (kahekordse seederingi tõttu ka oma sitasööja). Ülalolev sirge: väiksed ülakäpad, kitsa näoga pikkhammas ja lahksed kõrvad.

• 12. kuusjoonele vastab Pääsuke. Ülalolev jõuliselt tegev: tiivad, laul ja nokkimine. Allolev sirge: väiksed jalad ja lahkne saba.

• (33. kuusjoonele vastab Ahv. Keerukamad seosed: alumised jooned seotud ahvimisega (sõltuvuse ja oleva kuju võtmisega).)

• (19. kuusjoonele vastab Tiiger. Keerukamad seosed: alumised jooned seotud kindla ja sõltumatu olemisega. Taandub ka Kõue kolmjooneks, mis oli vanade hiinlaste jaoks maa hääl.)

• 1. kuusjoonele vastab Hobune. Laka ja saba lehvides. Kõik liigub. (Magab püstijalu.)

• 2. kuusjoonele vastab Rott. Sirgeselgsus. Nina ja saba samuti. Igaüks oma kohal.

Kolmjoontes

Mägi ja järv (meri).

• Mägi on vaateplatvorm: kaks tõusvat nõlva saavad ülal kokku ühendavaks tasasuseks.
• Järv on allolev (pinna-all) laiuti liikumine ja kahelt poolt tõusvad kaldad.

Kõu ja puu.

• Kõu oli hiinlastele Maa hääleks (pinnana laiuti), selle kohal välk sirgeks rajaks. (Kõu tähendab ka maavärinat.)
• Tuul (ka puu) on alt paigas (sirged puud), aga ülal liikuv (tuul).

Vesi ja tuli.

• Vesi on keskel laialt kõikjale liikuv (voolav) ja olemas.
• Tuli (leek) on keskel õhust ja küttest kinnihoidmas ja sõltuv ning kitsalt üles liikuv.

Ilm ja maa. (Qian ja Kun, kui vasak ja parem, kui väline ja sisemine.)

• Ilm on ümbritsev kõiksust läbiv liikumine.
• Maa on keskel igati sirgelt paigas. Piktograafis „keskel” läbib sirge vertikaalne joon piratud maa-ala. (Sellelaadne osis ühe lisajoonega on ka Maa hieroglüüfis. See tähistab seal ka vaimu.)

Erinevat liiki kuuikguad

"Yijing'i" 64 kuusjoone (六十四卦; liùshísìguà; kuuskümmend neli guad) positsioonidel on tavapäraselt kahte tüüpi jooned: kas ühe katkega või katketa. Kasutatakse ka nende numbrilist (igal positsioonil kas 6 või 9) ja mustrilist (igal tavaliselt kas valge või must ruut) üleskirjutamist.

"Tai Xuan Jing'i" 81 nelijoonte (kolmnelijooned) tekstiühikutega (9 x 81 = 729) ühendatavatel kuusjoonte (kolmkuusjooned) positsioonidel on juba kolme tüüpi jooned: kas kahe katkega, ühe katkega või katketa. Täpsem nimetus neile on kolmnelijooned.

"Yi Lin'i" 4096 kuusjoone (nelikuusjoooned) positsioonidel on nelja tüüpi jooned. Need tulenevad "Yijing'i" kuusjoonte joontetüüpidest. Kaks neist kattuvad nendega ja kahele on lisatud väike täiendus: katkendlikule joone katke tühikusse X rist ja katketa joone keskele O ring.

Praegustel arheoloogilistel leidudel on tuvastatud ka viie joonega (kokku on võimalik 15 625 viiskuusjoont), üheksa ja kümne joonega (kokku on võimalik miljon kümmekuusjoont) kuusjoonte kasutust. ^[2]

Guade vahekord ajaarvamisega

Guade jooned (nö ööpäevad), tervikmärgid (nö nädalad) ja nende komplektid (nö kuud) esitavad mustrijadas ka ajalisi ühikuid. Erinevate guade komplektid võimaldasid uurida ja märkida erinevaid ajalisi rütme.

60 tsükkel.

Kahe positsiooni kasutuse erivariandiks on ka Hiinas ajaarvamisel kasutatav 60-süsteem. Ainult selle positsioonidel olevate elementide arv (tavaliselt 10 ja 12) ja nende suhe on erinev (kinnistatud nii, et variantide koguarvuks pole mitte 120 vaid 60. (Kasutati ka vähem tuntud 5 ja 6 elemendilisi siseliigendusi.)

Ajaarvestuses kasutati seda hiina tundide (kahe tunni pikkused), päevade, kuude ja aastate arvestamiseks. Sellega viidi Songi ajal vastavusse 64 kuusjooneline Fu Xi korrastus, kusjuuresjuures jäeti ära 1., 2., 29. ja 30. kuusjoon. Varem oli samasid kuusjooni ära jättes otseselt kuukalendri kuu ööpäevade korral (igale kaks) kasutusel Yijingis olev Wen Wangi korrastus. Selle korrastuse analüüs näitab, et seda võidi kasutada 60 tsüklikaga vastavuses ka viimaseid nelja kuusjoont ära jättes.

Sajand.

Kalendriaasta kahanemine poole ööpäeva võrra lisapäevadega kalendris toimub täpselt 64 aasta vältel. Selle tundmisest Vanas Hiinas pole mingeid märke.

Kasutati 60-aastast tsüklit. Seejuures ühendati neid ka kolme kaupa 180-aastasteks.

Aastakümme.

60 tsüklis eristati kuut aastakümmet ja nende siseosade vastavus 10 Taevasele tüvele. (Kas neid ka kuujoone kuue positsiooniga seostati pole teada.) Viimaseid kahe sajandi pidevate meteoroloogiliste ülestähenduste ja polaarjää lõigete uurimise tulemusena on tõdetud umbes 60-aastase kliimatsükli olemasolu. Vähemalt selle ajaperioodi vältel.

4096 Yilinis oleva kuusjoone (nelikuusjoone) jagatis päikeseaasta ööpäevadega hulgaga annab tulemuseks 11,2 aastat. See on lähedal Päikese aktiivsuse tsüklile (11,04 aastat). Sellisest kasutusest ja teadmisest pole mingeid jälgi.

Aasta.

Aastale leiti lahend kuuetasandiliste ja kolme eri tasanditüübiga guade jadaga: 3⁶ = 729 (729/2 = 364,5). Aastaga kattuvuseks kahekordistati jada keskset paariliseta ühelaadsetest tasanditest koosnevat guad. Tekkinud jadas märkis iga üksik joon 2-tunnilist (Hiina ajaarvelduses nende tunni pikkus) vahemikku!

"Yi Jingi" kuusjoonte joonte arv 384 vastab 13 kuukalendri kuu ööpäevade arvule. Kas sellist vastavust ka rakendati pole teada. (Hieroglüüf yi koosneb piktograafiliselt Päikese ja Kuu piktograafist.) Selle kasutamisest pole mingeid märke.

Kuu.

Sisuline analüüs viitab Yi Jing’i 64 kuusjoone kasutusele üksiku solaarse kuu (29,5 ööpäevane) ööde ja päevade (kuusjooned) ning nende tundide (üksikjooned, hiina paaristunnid) tähistamiseks. Seejuures jäeti ära Yi Jing’i 1., 2., 29. ja 30. kuusjoon. Poolepäevane erinevus kuuekümnest korvati üle iga kuu toimunud eelneva kuu 60-sest kuusjoonte reast viimase ja järgneva kuu kuusjoonte reast esimese kuusjoone ärajätmise teel.

12 liigenduse 12 osaga oli viidud kindlasse vastavusse 12 kuusjoont.

Vanas Maailmas oli tuntud kalendrisüsteem, milles 63 ühepikkust arvestuskuud (30 ööpäevast) vastasid 64-le lunaarkuule. Kas seda ka Hiinas kasutati pole teada.

Nädal.

1. Aastaga viidi vastavusse 60 kuusjoont. Seejuures jäeti ära Yi Jing’i 1., 2., 29. ja 30. kuusjoon. Tekkis 60-st kuuepäevasest ühikust koosnev aasta, mis vajas nende vahele lisapäevade lisamist.

2. 12 kuuga viidi erinevat moodi vastavusse 60 kuusjoont, igale kuule 5. (Kuude eneste üldkuusjooned olid eri variantides läbivalt samad.) Seda kasutati eriti päikese-kuu kalendri korral, mis vajas ka lisakuude lisamist.

3. 12 kuusjoone kasutuses aastale vastab nädalale 5 päeva ja üks joon.

Ööpäev.

Erinevate eelnevate kasutuste korral oli ööpäeva vastavus kuusjoontele ja nende joontele erinev. Neist olulisemateks olid:

1. Mingi kuusjoone joon.

2. Mingi kuusjoon. (60 päevatsükli korral.)

3. Kaks kuusjoont (üks kasvava ja teine kahaneva valguse ajaks).

4. Kogu päeva võidi omakorda käsitleda kui 60 tsüklit.

Tund.

Hiina kahetunniliste tundide vastavus kuusjoontele oli samuti seoses erinevate eelnevate rakenduste korral erinev. Tavaliseks oli siiski 12 tunni vastavus neile kinnistatud 12 kuusjoonega.

Guade ja gualaadsete märkide omandamise käik

"Muutuste raamatu" peamine lisa "Xi ci Zhuan" (I 2.,10., 12.)^[3] toob välja gualaadsete märgiliste formaalsete süsteemide omandamisega seotud neli külge, mida järgnevalt on vaadeldud arengureana. Esmalt on omandamise käigus ülekaalus suuliselt ja kirjalikult edastatav traditsioon. Seejärel langeb rõhuasetus prognoosimise printsiipidega saadetud mantilisele ennustamisele. Hakates ära tundma ja nägema märkidele vastavaid struktuure elus saab olulisemaks juba oma tegevuste ja käitumiste kujundamisega seotu (strateegia, taktika ja strategeemid). Lõpuks juhindutakse märkidest, kui kujundeist, ühisvormidest ja protsesside modelleerimise vahenditest, juba loomingus. Üheks oluliseks sellelaadseks distsipliiniks on Hiinas feng shui.

Guade ja gualaadsete märkide olulisemad kasutuskoolkonnad Hiinas

Koolkondade liigenduses on näha eelnevalt käsitletud nelja raamatu kasutamisviisi ^[4] .

I Tekstilised suundused

"Teadvustamise seaduspärasuste kool" (Yili-pai) – Hani dünastia aegsed filosoofid. Uuriti ja õpiti, seletati ja järgiti kuusjoontest guadele kirjutatud "Muutuste raamatu" põhiteksti ja lisasid.

1. "Õigluse (kohuse) ja seaduse (printsiibi)" suundus. Süsteemi kasutati filosoofiliste printsiipide väljaarendamiseks.
2. Kommenteeriv suundus. Kommenteerimine, ajalooliste faktide kontroll, nimede ja reaalide väljaselgitamine. Kaheks põhiliseks kommenteerivaks suunduseks on traditsionaalne ja hiljem tekkinud kriitilis-filoloogiline vorm.

II Ennustamissuundused

"Ennustamise kool " (Zhanbu-pai) – kasutati induktiivseid ja deduktiivseid meetodeid guadega tuleviku ennustamiseks. Mantiline suundus. Raamatute tekstide ja guade kasutamine tuleviku ennustamiseks. Väga eripalgeline. Seejuures olid omavahel põimunud mantililine ja prognoosiv (diagnosteeriv) suund. Seal hulga mantilistes toimingutes saadavad guad, eluvoolus toimuvate juhuste guadena käsitlemine ja kindlate tunnuste guadena tõlgendamine. Näiteks meditsiinis, kus mingite guade läbi tõlgendati patsiendi olukorda ja võimalikku haiguskulgu.

III Tegevuslikud suundused

"Taoistlik kool" (Dao-jia) – raamatu filosoofiat ja printsiipe kasutati erinevate praktiliste tehnikate väljatöötamiseks. Näiteks Tai-chi juan, meditatsioon, meditsiin, alkeemia, feng-shui ja sõjakunst. Ka tegevuslike strategeemide väljatöötamise suundus.

IV Loomingulised suundused

"Kujundite (vormide-sümbolite) ja arvude kool" (Xjanshu-pai) Songi dünastia aegsed filosoofid. Uuriti guasid ja nende rakendust matemaatikas ja filosoofias. Sümbolitel ja arvudel põhinev mudelite loomine teaduslik-tehniliste saavutuste üldistamiseks. Kaldkiri

Guade analooge muudes vanades kultuurides

Eriliselt tähenduslikuks muudab guad see, et mingil moel analoogne suvaliste loendusvahenditega kombineerimine toimus ürgajal ja keskajal ka Euroopas. Kuid ka Aafrikas. Seejuures jõuti analoogmatemaatiliselt küllalt sarnaste tulemusteni.

Aafrikast pärineva neljapositsioonilise, igal 2 elementi, 16-märgilise (tetragrammid ehk nelijooned) Sikidy süsteemi võtsid üle araablased ja keskajal jõudis see Euroopa geomantiasse. Aafrika Ifá süsteemis on kasutusel 8 positsiooni, igal 2 elementi, ja selles on 256 märki (oktogrammi). Ifá süsteemi kaheksases märgis on tegelikult kõrvuti kaks neljast märki. Lisades veel ühe neljase märgi, saavad nad kokku 4096 märki. Selle viimase valdajaid ja tähenduste teadjaid on vaid üksikuid.

Guad ja gualaadsed märgid vanadest kultuuridest

Vaata ka

• bigramm
• trigramm
• tetragramm
• heksagramm

Viited

Kirjandus

• Derek Walters; T'ai Hsuan Ching : The Hidden Classic. 1984 Sterling Pub Co Inc ISBN 978-0850303117 (Sisaldab ka teiste guade skeeme)
• У Цзинь, Ван Юншэн. Сто ответов на вопросы о «Чжоу и». Пер. с англ. Киев.: Ника-Центр, 2001.-312 с.
• Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. И цзин-Чжоу И. М. "Северный ковш", 1999. ISBN 5-88956-005-4
• А. А. Крушинский. Что такое гексаграммы И цзина? // Общество и государство в Китае. XXXV научная конференция. М.: Вост. лит-ра, 2005, с. 205-213.
• Игорь Бурдонов. ЧЖОУСКИЕ ПЕРЕМЕНЫ
• Ivo Vahur, Yi Jingi loogika. Tallinn 2010 ISBN 9789949189441

Välislingid

• Valik guasid ja gualaadseid märke
• Ifá ja Sikidy süsteem jms