HPFS (High Performance File System) on failisüsteem, mis loodi spetsiaalselt OS/2 operatsioonisüsteemile, et üle saada FAT failisüsteemi puudustest. See kirjutati Gordon Letwini ja teiste Microsofti töötajate poolt ning lisati OS/2 versioonile 1.2, mida arendati sel ajal Microsofti ja IBM'i ühistööna.
Ülevaade
Võrreldes FAT-failisüsteemiga on HPFS-il järgmised täiustused:
Toetab nii suur- kui väiketähtega segamini failinimesid ja erinevaid kooditabeleid;
toetab pikki failinimesid (255 märki, FAT toetab 8+3 märgi pikkusi nimesid);
tõhusam kõvaketta kasutus (faile ei salvaestata mitmesektorilistele klastritele, vaid tavaliselt ühele sektorile);
sisemine arhitektuur, mis hoiab seotud failid kettamahus üksteisele lähemal;
tagab väiksema andmete killustumise (fragmeerumise);
tagab faili suurenduspõhise kettaruumi jaotamise;
eraldiseisvad kuupäevatemplid viimaste muudatuste jaoks, viimase kasutusaja ning loomise aja jaoks;
kaustadel kasutatakse B+ struktuuriga puud;
juurkataloog on kiirema pöördumise huvides paigutatud ketta keskpunkti.
HPFS suudab hoida 64 KiB metaandmeid faili kohta (täiendavad faili omadused ja kirjeldus). IBM omab endiselt õigusi HPFS-i kasutamisel, kuid mitte HPFS386 õigusi. HPFS valmist Microsofti ja IBMi koostööna ning mõlemad ettevõtted omasid õigusi kasutada seda Windows ja OS/2 tehnoloogias. Microsoft kasutas HPFS-i Windows NT-l.