Harku kapitulatsiooniakt (ka Harku kapitulatsioon, lühemalt kapitulatsioonid, ka niinimetatud Harku rahu) oli 29. septembril/10. oktoobril 1710 Harku mõisas Rootsi, Eestimaa, Tallinna ja Venemaa esindajate vahel sõlmitud kapitulatsioonilepingud, mis lõpetasid Põhjasõja Eesti alal.

Lepinguga tagati Eestimaa rüütelkonnale ja Tallinna linnale kohaliku elukorralduse, õiguste, usundi ja saksa keele, seega Balti erikorra säilimise ning Eestimaale laialdase omavalitsuse. Rootsi Tallinna garnisonil lubati takistamatult Eestimaalt lahkuda.

Kapitulatsiooniaktid sõlmisid Rudolf Felix Baueriga:

• Rootsi vägede poolt, Rootsi Eestimaa asekuberner Dietrich Friedrich von Patkul (haiguse tõttu kirjutasid tema eest alla ooberstid Magnus Wilhelm von Nieroth, Tallinna komandant Otto von Rehbinder, Bogislaus von der Pahlen ja parun Johan Mellin)
• Tallinna linna poolt, Tallinna rae bürgermeister D. Reimers, sündik Joachim Gernet ja Suurgildi oldermann Johann Lantingh
• Eestimaa maanõunike ja rüütelkonna nimel Renauld d'Vngern Sternberg ja Fabian Ernst Staël von Holstein.

Kirjandus

• Die Capitulationen der estländischen Ritterschaft und der Stadt Reval vom Jahre 1710 nebst deren Confirmationen. Nach den Originalen mit andern dazu gehörigen Documenten und der Capitulation von Pernau herausgegeben von Eduard Winkelmann. Reval, Verlag von Franz Kluge, 1865.

Välislingid

• [1]
• Kapitulatsiooniaktist Tallinna kodulehel