Helirida ja helilaad
Eri keeltes ja eri autorite poolt on helirea tähenduses kasutatud sõnu moodus (i.k mode pr.k mode, it.k modo, ld.k modus – kooskõla, korrastus, ehitus, kuju), helilaad ehk laad (v.k лад. Vene muusikateoorias tähendab mõiste "laad" eelkõige helirea helide suhetevõrgustikku (Лад в музыке – система взаимоотношений звуков, vt ru:Лад (музыкальный строй)), heliastmik, heliskaala, heliredel, gamma, skaala, kõrgusastmik ("kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonides või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks." [1])
Tuleb teha vahet helirea ja helilaadi mõistel, kuna helilaad kujutab enesest erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktset süsteemi ning helirida on selle süsteemi konkreetne avaldumisvorm. Nii näiteks loomuliku mažoorse laadi (mille struktuur on [1,1,1/2,1,1,1,1/2] ning astmete funktsioonid on I – toonika, II – ülemine juhttoon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant, VII – alumine juhttoon) põhjal c-noodist üles ehitatud helireaks on Do-mažoor.
Helirida muusika ajaloos
Muusika ajalugu tunneb paljusid heliridu erinevates muusikatraditsioonides.
Helirida arhailises rahvamuusikas
Vanimad rahvaviisid koosnevad kahest, kolmest või neljast helist. Helirea kitsas ulatus on omane paljudele rahvaviisidele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate heliridadega, vaid nad moodustavad heliridade arengus omaette arhailise perioodi.
Helirida euroopalikus muusikas
Alates Vana-Kreekast kasutatakse euroopalikus muusikas diatoonilisi heliridu (vastavad klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktavis on seitse astet)).
Keskaegse heliridade teooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka heliridade süsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.
Tervetoonhelirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) tervetoon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Tervetoonilise helirea oktav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on tervetoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.
Helirida euroopavälistes kultuurides
India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest helist, mis on vastavuses näiteks klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.
Helirida nüüdismuusikas
20. sajandil võeti kasutusele kõigil võrdtempereeritud kromaatilise helirea helidel põhinev 12-heliline (dodekafooniline) helirida.
Heliridade liigitus
Helide arv helireas
Helirida võib olla:
- 1-heliline – monohord (kr. monos – üks, üksik, ainuke horde – keel)
- 2-heliline – duhord ehk bihord (kr. duo – kaks, mõlemad lad. bis – kaks korda)
- 3-heliline – trihord (kr. tria – kolm)
- 4-heliline – tetrahord (kr. tetras – neli)
- 5-heliline – pentahord (kr. pentas – viis)
- 6-heliline – heksahord (kr. heksas – kuus)
- 7-heliline – heptahord (kr. hepta – seitse)
- 8-heliline – oktohord (kr. okto – kaheksa)
- 9-heliline – enneahord e. novehord e. nonohord (kr. ennea, lad. novem – üheksa)
- 10-heliline – dekahord (kr. deka – kümme)
- 11-heliline – endekahord (kr. endeka – üksteist)
- 12-heliline – dodekahord (kr. dodeka – kaksteist)
Heliridasid võib liigitada ka:
Helidevahelised suhted helireas
Heliread järjestatakse kindla süsteemi järgi.
Vastavalt helide omavahelistele suhtele helireas võivad heliread olla:
Duur ja moll
Loomulik mažoor ehk mažoorne helirida ehk duurhelirida vastab joonia helilaadile, loomulik minoor minoorne helirida ehk mollhelirida eoolia helilaadile.
Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade astmed
Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade helid paiknevad astmetel, mida tähistatakse järjekorranumbritega arvates põhihelist ehk I astmest (teatud kontekstis toonika).
Helirea astmete suhteid nimetatakse funktsioonideks.
Funktsionaalharmoonias liigitatakse heptatooniliste heliridade astmed helirea põhi- ja kõrvalastmeteks. Selle kohaselt on toonika kolmkõla kui ainsana püsiva kolmkõla priim, terts ja kvint s.o. I, III ja V aste helirea püsivad astmed. Ülejäänud II, IV, VI ja VII aste helirea kulgevad astmed.
Heliread
Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise.
