Herm oli antiikkunstis ruudu- või ristkülikukujuline kivist või pronksist skulptuur, mille ülaosas oli kujutatud jumal Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja allosas mehe suguelundeid.

Vana-Kreekas olid hermid kultusobjektid. Hermid paiknesid ristteedel, põllumaade piiridel ja majade sissekäikude juures.[1]

Renessansis hakati hermimotiivi kasutama hermpilastri vormis ehitiste, mööbli ja tarbekunstiesemete kaunistamiseks; mehe asemel võis olla ka naisefiguur.[2]

Viited

  1. Barbara Graziosi. Olümpose jumalad. Ajalugu. Tallinn: Äripäev 2015, lk 89
  2. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

Välislingid