Hormoonravi psoriaasi vastu
Psoriaasi raviks kasutatakse paikseid hormoone.
Paiksete hormoonide jagunemine
Paiksed hormoonid jagunevad nelja gruppi:[2]
I astme steroidid (nõrgad):
- 0,5–2,5% hüdrokortisoon (Hydrocortison DAK salv)
- prednisoloon (Linola HN kreem, Linola H-Fett N kreem)[2]
II astme steroidid (mõõdukad):
- Aclometasone dipropionate
- Clobetasone butyrate
- Fluocinolone acetonide
- Triamcinolone acetonide (Ftorokort salv)
- Hydrocortisone 17-butyrate (Locoid kreem, rasvane kreem ja losjoon)[2]
III astme steroidid (tugevad):
- Betamethasone valerate (Betnovate kreem ja salv, Celestoderm-V kreem ja salv)
- Betamethasone dipropionate
- Diflucortolone valerate
- Fluticasone propionate (Cutivate kreem ja salv)
- Mometasone furoate (Elocon salv, kreem ja lahus)
- Methylprednisolone aceponate (Advantan kreem ja salv, Advantan nahaemulsioon )[2]
IV astme steroidid (väga tugevad):
- Clobetasol propionate (Dermovate kreem, salv ja lahus)
- Betamethasone dipropionate[2]
Paiksete hormoonide kasutamine
Paikseid steroide võib kombineerida selliste komponentidega nagu salitsüülhape, mis aitab liigset ketendust eemaldada, lisaks antibakteriaalsete kreemide ja seenevastaste ravimitega.[2]
Paiksete hormoonide kasutamise juures on kõige olulisem õige diagnoos. Ravi intensiivsus ja pikkus sõltub psoriaasi tüübist ja intensiivsusest. Seni kuni diagnoos ei ole kindel kasutatakse lühiajalist ravi. Kui haigus tekib uuesti, tuleb ravi jätkata, et vältida muid potentsiaalseid seisundeid.[2]
Õige kasutamise korral on paiksed steroidid väga efektiivse tulemusega. Kasutamist tuleb jälgida, kui tegu on:[2]
- suure kehapinnaga, millel paikseid steroide kasutatakse
- ravitav piirkond kaetakse kilega
- ravi pikkus ületab 2–3 nädalat
- lapspatsiendiga[2]
Paikseid steroide kasutatakse 1–2 korda päevas ja neid kantakse ainult kahjustatud piirkonnale. Steroidide põhjustatud nahakuivuse korral kasutatakse nahka niisutavaid kreeme. Väga tugeva ja agressiivse juhtumi korral võib haige koha katta kilega, aga ainult väikese ala ja lühiajaliselt.[2]
Kindlasti tuleb arvestada, et kui kasutada originaalravimi alternatiivi, siis see ei pruugi töötada sama hästi. On ette tulnud palju juhtumeid, kus originaalravimile allub haigus hästi, kuid toimeainepõhist alternatiivi kasutades haigus ägeneb.[2]
Paikse hormooni manustamist mõõdetakse sõrmeotsaühikus – see on kreemi hulk, mis saadakse, kui pigistatakse tuubist joon sõrmeotsast, kuni välimise sõrmelüli lõpuni. Kreemi kogus sõrmeotsaühikus oleneb vanusest:[2]
- täiskasvanud mehel: 0,5 grammi
- täiskasvanud naisel: 0,4 grammi
- 4-aastasel lapsel: ~1/3 täiskasvanud inimese kogusest
- 0,5–1-aastasel imikul: ~1/4 täiskasvanud inimese kogusest[2]
Manustamine sõltub ka keha osast. Näiteks ühele labakäele on soovitatav kogus üks sõrmeotsa ühik, ühele labajalale on soovitatav kogus kaks sõrmeotsaühikut. Kogu kehale kokku on soovitatav kogus 40 sõrmeotsa ühikut.[2]
Kõrvaltoimed
Paiksetel hormoonidel on palju kõrvaltoimeid. Paiksed hormoonid võivad tekitada nii sisemisi kui ka välimisi kõrvaltoimeid.[2]
Sisemised kõrvaltoimed
Sisemisi kõrvaltoimeid tekib paiksete steroidide kasutamisel harva. Peamiselt tekivad need pikemaajaliste tugevate steroidide kasutamisel. Kui nädalas kasutatakse üle 50 g klobetasoolproprionaati või üle 500 g hüdrokortisooni, võib steroidide imendumine olla neerupealiste töö allasurumise või Cushigi sündroomi tekkeks.
Välimised kõrvaltoimed
- Naha õhenemine ja venitusarmid
- kergemini tekkivad marrastused ja verevalumid
- perioraalne dermatiit
- veresoonte laiendid
- suurenenud vastuvõtlikkus nahainfektsioonidele
- steroidakne
- liigne karvakasv ravitud piirkonnas
- steroidiallergia