Hulkliige on üksliikmete algebraline summa, nt . Hulkliiget nimetatakse lineaaravaldiseks ehk esimese astme hulkliikmeks vaadeldavate muutuja suhtes, kui ühegi liikme aste nende muutujate suhtes ei ole suurem kui üks. Näiteks on hulkliige ax+by+c lineaaravaldiseks kahe muutuja x ja y suhtes.
Reegel: Kui sulgude ees on plussmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks; kui sulgude ees on miinusmärk, siis tuleb sulgude avamisel muuta sulgude sees olnud liikmete märgid vastupidiseks.
Rakendades seda reeglit saame avaldist lihtsustada järgmiselt: (2x-5)-(x-7)+(15-9x)-(6x-3) = 2x - 5 - x + 7 + 15 - 9x - 6x + 3 = -14x + 20 = 20-14x
Reegel: Hulkliikme korrutamisel üksliikmega korrutatakse üksliikmega selle hulkliike iga liige ja tulemused liidetakse.
Reegel: hulkliikme jagamisel üksliikmega jagatakse hulkliikme iga liige selle üksliikmega ja tulemused liidetakse.
Valem: (a+b)(c+d) = ac + ad + bc + bd
Sõnaded: Kaksliikme korrutamisel kaksliikmega tuleb ühe kaksliikme kumbki liige korrutada teise kaksliikme kummagi liikmega ja tulemused liita..
Reegel: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega.
Reegel #1: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruuduga pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut.
Reegel #2: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut.
Reegel: Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikme iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmega ja tulemused liita.
Näiteks kaksliikme a+b ja kolmliikme x+y+z korrutamisel saame: (a + b)(x + y +z) = ax + ay + az + bx + by + bz