Intelligentsustest on intelligentsuse (üldise vaimse võimekuse) mõõtmiseks mõeldud test.

Tuntumad intelligentsustestid

• Binet'-Simoni test
• Raveni progresseeruvad maatriksid
• Wechsleri intelligentsusskaalad

Testide usaldusväärsus

Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.

Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, muidu võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanfordi-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82–0,98 [1].

Olulisemad tegurid, mis võivad märkimisväärselt mõjutada testi tulemusi:

• ärevus testi täitmise ajal
• väsimus
• tähelepanu hajutavad tegurid, nagu ümbritsev müra
• motivatsioon
• meeleolu
• testi sooritamise kellaaeg – inimese ööpäevane rütm
• möödunud aeg viimasest söögist
• igapäevaste stressitegurite olemasolu

Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutuse oma võimetest ja võimaldab tal sellega arvestades oma tulevikku plaanida.

Testide eetiline pool

Kuivõrd intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgmiste asjaoludega:

• testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava huve;
• testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada;
• testitaval on õigus tutvuda ainult oma tulemusega (punktisummaga) aga mitte vastusega. Muidu võivad vastused avalikuks saada ja testitavatel on võimalik õiged vastused pähe õppida.

Vaata ka

• Intelligentsuskvoot ehk IQ
• Flynni efekt

Välislingid

• Stanfordi-Binet' testi psühhomeetrilised omadused kirjastuse kodulehel