Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Enamasti mõeldakse intermediaadi all reaktsiooni lühiealist vahesaadust, mille eraldamine ei ole võimalik või mis nõuab spetsiifilist metoodikat.

Intermediaat on astmelises keemilises reaktsioonis esinev lühiealine ebastabiilne vaheühend, mis tavaliste meetoditega ei ole väljaeraldatav. Ebastabiilsed intermediaadid moodustuvad paljudes katalüütilistes reaktsioonides, näiteks, ioonid, doonor-aktseptor kompleksid jm. Orgaanilises keemias klassifitseeritakse reaktsiooni mehhanisme ka vastavalt aktiivse vaheühendi tüübile, nagu näiteks karbokatioonid, karbanioonid, vabad radikaalid jm. Reaktsiooni intermediaadi olemasolu võib vahel kindlaks teha füüsiko-keemiliste meetoditega või postuleerida kaudsete andmete põhjal. Ebastabiilsete intermediaatide kontsentratsioon on tavaliselt väga väike ja praktiliselt konstantne ning kineetiliste võrrandite lahendamisel saab kasutada statsionaarse oleku lähendust.

Intermediaat on keemilises reaktsioonis esinev vaheühend (vahesaadus), mis reageerib üsna kiiresti edasi ja lõppsaaduses võib esineda vaid madala konversiooniastme korral. Näiteks dioolide esterdamisel moodustub esmalt monoester, mis tavalistes reaktsiooni tingimustes annab edasi diestri.

Teatud juhtudel (tööstusliku) keemilise sünteesi korral viidatakse intermediaadina ka stabiilsele vahesaadusele, mis iseenesest pole vajalik, ja suunatakse edasi lõppsaaduse saamiseks. Siin intermediaat on mitmeetapilise sünteesi protsessis esinev vahesaadus.

Mingi saaduse süntees võib koosneda reast staadiumitest (etappidest), mis kulgevad üle rohkem või vähem stabiilse intermediaadi.

Märkus. Intermediaat erineb põhimõtteliselt siirdeseisundist: esimest iseloomustab reaktsioonikoordinaadil mõningane energia miinimum, teist energia maksimum.

Vaata ka